Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puuviljad
Puuviljad Foto: Erik Prozes / Postimees

Riigikontrolli tänasest toiduohutuse auditist selgus, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvad ametkonnad ei kontrolli Eestis müügil olevaid puu- ja juurvilju piisavalt ning moonutavad laborianalüüside tulemusi, et toit näiks puhtam. Maaeluministeeriumi esindaja sõnul tuleb auditi tulemustesse suhtuda täie tõsidusega.

Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroojuhataja Katrin Lõhmuse sõnul tuleb riigikontrolli auditi tulemustesse suhtuda täie tõsidusega.

«Maaeluministeerium nõustub järeldusega, et toiduohutusele tuleb suuremat tähelepanu pöörata,» sõnas Lõhmus.

Selleks, et tarbijaid toidu ohutusest paremini teavitada, plaanib maaeluministeerium kõigepealt teha uuringu inimeste toiduohutuse alase teadlikkuse kohta. «See annab meile edasiseks aluse paremaks teavitustegevuseks, mis suunalist infot tarbija vajab/ootab,» sõnas ta. Uuring on plaanis juba sel aastal.

Lõhmus kinnitas, et ka seni on ministeerium tarbijaid toiduohutusest teavitanud  läbi eri meediakanalite kaudu, kuid eesmärk on tarbijatele suunatud kommunikatsiooni mahtu suurendada tulevikus.

Küsimusele, kuidas kommenteerib ministeerium seda, et suuremas koguses alla taimekaitsevahendite piirnormi jäänud puuvilju süües võib kokkuvõttes tarbitud kogus ikkagi ületada piirnormid, vastas Lõhmus, et see on võimalik siiski äärmuslike toitumisharjumuste puhul.

«Igasuguse äärmuslike toitumisharjumustega inimesed seisavad alati silmitsi võimalusega, et mõne saasteaine saadavus võib ületada ohutuspiiri. See on ka põhjuseks, miks toitumisteadlased rõhutavad tasakaalustatud toitumise olulisust ja äärmuste vältimist,» sõnas ta.

Ta lisas, et piirnormid on kehtestatud alati varuga ja leitud jääkide sisaldused puuviljades on reeglina väga väikesed.

«Seetõttu küsimuses väljatoodud «suured kogused» peavad olema ikka väga suured, et selline piirnormi ületamise võimalus kõne alla tuleks,» sõnas Lõhmus.

Ometi selgus riigikontrolli auditist, et isegi kui taimekaitsevahendite jäägid jäävad piirnormi sisse, võib vilju süües piirnormi ületus tekkida ka täiesti tavapärase toitumise juures. Riigikontroll arvutas välja, et näiteks 20 kilogrammi kaaluva lapse jaoks on ööpäevas ohutu süüa vaid 2–3 viilu Euroopa Liidu normidesse jääva kloorpürifossi (putukamürk) sisaldusega mandariini. 

Auditis oli välja toodud, et kuigi Eesti on toidu ohutuse tagamise vastutus veterinaar- ja toiduametil, ei hinda amet üldse, kas ja kuidas võivad taimekaitsejäägid tervisele kahjulikud olla. 

Maaeluministeeriumi esindaja sõnul tegeleb pestitsiidide jääkide terviseriskide hindamisega Euroopa Toiduohutusamet, mistõttu ei näe siinsed ametkonnad vajadust seda tegevust dubleerida. Küll aga jääb selgusetuks, miks Euroopa Toiduohutusameti info Eesti tarbijateni ei jõua.

Lõhmus kinnitas siiski, et maaeluministeerium näeb vajadust suuremaks teaduse kaasamiseks riskide hindamiseks, võttes arvesse Eesti toitumisandmeid.

«Oleme selle vajaduse toonud ka oma prioriteediks 2020. aastaks. Sellise tegevuse üheks väljundiks on toidusoovituste andmine tarbijatele,» lisas ta.

Tagasi üles