ESTO 2019 programmis on mitu teatrietendust. Üks neist etendub aga kahes linnas. See on ühe pere ja kodu lugu. Meie oma lugu – puust ja paiguti punaselt. Loe lähemalt, millest jutt.
Tartu Waldorf Teatri etendus «Üks väike tuba» @ESTO
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koht: | ERM-i teatrisaal Vaba Lava |
TARTU TALLINN | |
Aeg: | 30. juunil kl 12 1. juulil kl 17 |
«Üks väike tuba» on Tartu Waldorf Teatri gümnaasiumirühma lavastus, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Lavastus võitis Gümnaasiumi Kooliteatrite Riigifestival 2018 Grand Prix ning pälvis eripreemia Eesti ajaloo detailirohke käsitluse eest vaimustava ansambli esituses.
See on ühe pere ja kodu lugu. Meie oma lugu – puust ja paiguti punaselt.
Vaata videotutvustust:
Autor-lavastaja: Külli Ehastu
Koreograaf: Leanika Mändma (S-Stuudio)
Võitlus-stseeni koreograaf: Tanel Saar (VAT teater)
Valguskunstnik: Taavi Toom (Eesti Rahva Muuseum)
Maalide autor: Linne Johanna Timmerman (TWG 12. klass)
Laval Tartu Waldorfgümnaasiumi gümnaasiuminoored ja vilistlased:
Anni Sikk, Anni Maria Pearson, Brigita Joosing, Helo Sööt, Johanna Kadanik, Karmel Teder, Kelin Malkki, Kelly Cassandra Mägi, Liisa-Sofia Zamošnikova, Mirjam Aavakivi, Merili Miku, Pamela Ebber, VihmaPisar Zobel, Daniel Teder, Henri Oru, Joosep Peetsalu, Johannes Moppel, Kail Timusk, Kert William Reinaste, Martin Metsanurk, Robert Erich Einlo, Saamel Sonn, Toomas Samuel Silbaum
Tartu Waldorf Teater on Tartu Waldorfgümnaasiumi kooliteater, mis ühendab endas eri vanuses näitetruppe. Teatriringe juhendab alates 2011. aastast sama kooli muusika- ja draamaõpetaja Külli Ehastu.
Esietendus 20. märtsil 2018 Tartu Waldorfgümnaasiumi teatrisaalis.
Lavastuse valmimist toetas Tartu linn.
Madis Kolk, Teater. Muusika. Kino peatoimetaja:
"Üks väike tuba" on maitseka joonega loodud karikatuur Eesti saja aasta eredamatest hetkedest, muutumata seejuures kordagi karikeeritava suhtes üleolevaks, kuitahes absurdset ajalooepisoodi ka ei kujutataks. See respekt oma rahvuse, riigi ja ajaloo ees võimaldab lavastuse võtmekohtades saavutada ka psühholoogilise sügavuse ning näitab noorte inimeste küpset enesetaju, mis ei lasku eestlusest kõneldes ei äärmuslikku rahvuskonservatismi ega ka ennasthäbenevasse globalistlikku pidetusse.
Helena Pruuli, teater NO99 näitleja:
Selles väikses toas on noored elujõulised naised ja mehed, kes mõtlevad liigutava täpsusega meie ühise kodu peale. Selle kodu peale, kus on kitsaskohti, tolmuseid nurki ja pimedaid voodialuseid, aga kus ometi ei ole ammu tundunud, et nii palju võiks olla võimalik. Saja minuti sisse on mahtunud eestlaseks olemise põhitalad, vaikust ja vaimukust. On ülevaid ja süngeid hetki, mis vaikselt ja valusalt liigutavad, ajavad nutma ja naerma korraga. Seda võib pidada teatrisündmuseks.
Helen Rekkor, teatriühendus Misanzen lavastaja:
Nad suutsid kokku võtta Eesti sada aastat saja minutiga sellisel viisil, et nad puudutasid iga oma lendu lastud sõnaga ja teoga inimest saalis. Ja osati piisas vaid hästi tabavalt öeldud märksõnast ja kõigil oli asi selge, millest jutt käib.
Milliseid sündmusi veel ESTO 2019 programmist leida võib, vaata SIIT>>