/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/04/7824198t1h0d84.jpg)
Eesti koolisööklate peale kokku läheb raisku ligi 1400 tonni toitu aastas, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ja Daily ühisprojekti «Kokkame koos!» raames tehtud uuringust.
Koolisööklates läheb raisku ligi 1400 tonni toitu aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring valmis ligi 20 000 õpilase toitlustamisel järele jäänud koolitoidu koguste põhjal. Selle käigus mõõdeti maikuu ühe nädala jooksul 43 koolis üle Eesti laste taldrikutel ja sööklates üle jäänud koolitoidu koguseid.
Uuring näitas, et ühe lapse kohta jääb aastas üle umbes ühesa kilogrammi koolitoitu. See teeb kõikide Eesti koolide peale kokku ligi 1400 tonni toidukadu. Peamiselt läheb toit raisku kahel põhjusel – toitu valmistati kas liiga palju või lapsed võtsid taldrikutele enam toitu, kui nad ära jõudsid süüa.
Tegemist on siiani ulatuslikuma ja suurima valimiga läbi viidud uuringuga, mis annab hea ülevaate toiduraiskamise olukorrast koolides. «Näeme tulemustes koolide vahel päris suuri varieeruvusi, mida mõjutab nii õpilaste arv, kooli aste kui toitlustamise korraldus,» selgitas uuringut korraldanud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.
«Samuti mõjutas tulemusi see, kas koolid pakuvad lisaks lõunale ka hommikusööki või nii-öelda pikapäevaeinet. See tähendab, et koolides, kus pakutakse rohkem erinevaid sööke, jääb toitu üldiselt ka rohkem järgi,» lisas Piirsalu.
«Võrreldes viie aasta eest läbi viidud sarnase uurimustööga nägime, et koolides raisku mineva toidu hulk on mõnevõrra kasvanud. Tulemust mõjutas osaliselt nii metoodika erinevus kui ka see, et õpilaste arv on viimaste aastatega ligi 15 000 lapse võrra tõusnud,» lisas Piirsalu.
Uurimustöö tulemused on heaks sisendiks edasiseks planeerimiseks nii koolidele kui toitlustajatele. «Uuringu põhjal saadud info on meile väga oluline, et korraldada ja planeerida toitlustust koolides mõistlikult ja säästvalt,» ütles Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia AS-i müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.
Kuna viimase aja koolitoidu trendid liiguvad pigem suurema valiku ja varieeruvuse pakkumise suunas, millel on omakorda mõju toidukao tekkele, siis on oluline teemaga tegeleda. Koolitoidu mudeli edasisel arendamisel Eestis, sealhulgas hangete läbiviimisel, tuleb kindlasti arvestada ja teadvustada, et üheks oluliseks eesmärgiks peaks olema ka toidujäätmete tekke vältimine. Seda enam, et äravisatud koolitoidu eest oleme maksumaksjana kaudselt ise maksnud ja lisaks majandus- ja keskkonnamõjule on siin mängus ka oluline eetiline aspekt - ei ole ilus toitu ära visata, samas kui paljudel inimestel on toidust puudus.
Toidujäätmete kaalumine koolides toimus keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainsvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti «Kokkame koos!» raames, mille eesmärk oli tõsta teadlikkust toiduraiskamise teemast Eesti koolides. Projekti raames toimus möödunud kooliaasta jooksul koolides ka «Kokkame koos!» kampaania, mille eesmärk oli panna õpilasi mõtlema, kuidas saaks toitu vähem raisata. Kampaania käigus viidi 14. Eesti koolis läbi ühiskokkamised, kus õpilased valmistasid koolikokkade abiga süüa muuhulgas koolisööklates eelnevast toidukorrast üle jäänud toitudest.