Ekspert annab nõu: 8 kasulikku soovitust korteriühistu majanduskava koostamiseks

Foto: https://halduse.ee/

Korteriühistu majanduskava on seaduse järgi kohustuslik ning hästi lihtsalt ja üldistatult öeldes on tegu järgmise perioodi eelarvega. Arrak Halduse juhatuse liige ja haldur Mika Arrak annab nõu, mida majanduskava koostamisel silmas pidada.

«Täpselt samamoodi nagu ettevõttes peab olema pilk suunatud ettepoole, annab ka korteriühistu majanduskava teadmise hetkeolukorrast ning sellest, kuhu suundutakse,» selgitab Arrak, kel kogemusi nii Finnairi kui ka Reitan Grupi finantsosakonnast. Ta lisab, et majanduskava loob eelduse, et korteriühistu liigub õiges suunas ja on väga suur tõenäosus jõuda soovitud eesmärkideni, sest probleemid avastatakse juba enne nende tekkimist.

Majanduskava koosneb järgmistest osadest:

1. ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
2. korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud;
3. korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel;
4. reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus;
5. kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. (Kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.)

Soovitused majanduskava koostamiseks:

1) Kuna kinnisvara eluiga on tihtipeale 30-50 aastat või rohkemgi, siis on soovitav planeerida majanduskava ette pikemalt kui üheks aastaks. Periood võiks olla vähemalt 5 aastat, aga väga hea, kui see on isegi 10 aastat. Esimene aasta peaks kindlasti olema kuude lõikes ja täpsemalt lahti seletatud, ent kui on juba ette teada, et näiteks ülejärgmisel aastal on ees ootamas suuremad tööd, siis saab ka juba nendega arvestada. Mõningaid töid pikemalt ette planeerides on võimalik rahakogumine pikema perioodi peale ära jaotada, kulusid hajutada ja nendega juba varakult arvestada.  

2) Kulud peaks olema kirjeldatud nii kogukuludena kui ka vastavalt ruutmeetrile. Kogukulu ütleb reeglina inimesele rohkem ning on lihtsamini mõistetav. Kui on öeldud, et hoolduskulu kuus on 20 senti ruutmeetri kohta, siis ei räägi see suurt midagi, aga kui on kirjas, et 50 m² korteri hoolduskulu on 10 eurot kuus, on see juba arusaadav number.

3) Selgitage välja, milliseid kulutusi tuleb järgneval perioodil teha. Erinevate seadmete hooldused, remonttööd. Kindlasti ärge unustage lisada reservi ootamatuste jaoks. Näiteks kui on vaja likvideerida ummistusi, vahetada lambipirne või teostada muid avariitöid.  

4) Kui maja on rekonstrueeritud kasutades Kredexi meetmeid ja/või käendust, siis ärge unustage arvestada ka nende kuludega.

5) Majanduskava koostades hoidke rahavoogudel silm peal. Tööd saab tellida siis, kui selleks on raha olemas.

6) Kui kasutate nii majanduskavas kui ka raamatupidamises ühesugust kulude jaotust, siis on teil palju lihtsam kokku viia erinevaid kulusid prognoosiga (majanduskavaga). Ning seoses sellega ka lihtsam koostada majanduskava.

7) Eelmise perioodi tulemusi tasub võrrelda majanduskavas planeerituga ning jälgida, kas numbrid on n-ö suvaliselt pandud või on seal taga reaalne analüüs ja matemaatika. Täpsus näitab, kui hea on kinnisvarahalduri ja korteriühistu juhatuse töö kvaliteet.

8) Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Esitage tulemusi graafiliselt. Andmete visualiseerimine on väga oluline, sest info kiire kättesaamine on kõige tähtsam.  

Lugege korteriühistu majanduskava koostamise kohta lähemalt SIIT ning tutvuge korteriomandi- ja korteriühistuseadusega SIIN

Arrak Halduse pakub Tartus ja Tartumaal korteriühistu haldusteenust, mis lisaks majanduskavade koostamisele hõlmab veel näiteks tehnosüsteemide hoolduse organiseerimist; erinevate remondi- ja heakorratööde korraldamist; tööd ühistu dokumentatsiooniga jms. Lisaks osutatakse nii eraisikutele, korteriühistutele kui ka ettevõtetele raamatupidamise ning üürikorterite ja -majade halduse teenust.  

Uurige lähemalt Arrak Halduse kodulehelt