Kuidas EKRE fännid avalikku arvamust kujundavad

• EKRE liikmed ärgitavad fänne gallupites ja küsitlustes «õigesti» hääletama.
• Nõnda luuakse mulje EKRE vaadete ja enamike inimeste soovide kattumisest.
• Sel moel manipuleeritud tulemust võimendavad omakorda EKRE meediakanalid.

Erakonna poliitikud ja fännid mõjutavad üleskutsetega kinnises sotsiaalmeedia grupis teleküsitluste tulemusi ja veebikommentaariume.

EKRE sotsiaalmeedia fännide armee suudab edukalt jätta mulje erakonda ülekaalukalt soosivast avalikust arvamusest.

Ekspertide hinnangul võimaldavad mõjutustegevust meediakanalid, kes selleks platvormi pakuvad, ning erakonna uudisteportaal Uued Uudised, mis gallupeid ja arvamusküsitlusi kaheldavate väidete abil partei kasuks pöörab.

EKRE sõbrad professionaalsete uuringufirmade tulemusi ei usalda. Nemad on rohkem vaatajaküsitluste ning gallupite usku.

Facebooki grupp EKRE Sõprade Klubi on kinnine kommuun, kuhu kõrvalisi isikuid ligi ei lasta. Liikmeks saab vaid mõne teise fänni soovitusel ja oma aateid põhjalikult selgitades. Tuumiku moodustavad erakonna lihtliikmed, kohalikud poliitikud, aktiivsed valijad, poliitikasse püüdlejad, aga ka mõni vastne riigikogu või valitsuse liige.

Tegemist on erakonna «mitteametliku» leheküljega ning ka lehekülje kirjelduses seisab, et EKRE ei vastuta sealsete postituste sisu eest.

Grupis ringi vaadates võib märgata üsna kiiresti, kuidas EKRE sõbrad professionaalsete uuringufirmade – Turu-uuringute või Kantar Emori tulemusi ei usalda. Nemad on rohkem vaatajaküsitluste ning gallupite usku.

«Tegemist pole iseenesest millegi kriminaalsega. Eetiliselt küsitavaks muudab selle tegevuse pigem küsitlustulemuste esitamine millegi muuna, kui nad on. Seda Uued Uudised teevad.»

Vaatajaküsitlused võidab EKRE

Pole ka ime. Kui uurida TV3 «Seitsmeste uudiste» viimaste aastate jooksul läbi viidud vaatajaküsitlusi, on enamiku tulemused ülekaalukalt EKREt ja selle teese soosivad. Avalikkuse eest peidus tegutsev 7500-liikmeline seltskond on sellele omajagu kaasa aidanud.

Nimelt on mainitud grupis saanud traditsiooniks postitused, milles kutsutakse üles gallupites kindlal moel hääletama. Riigikogu liige Helle-Moonika Helme on viimaste aastate vältel EKRE sõprade suurim suunamudija. Tema postitusi laigitakse ja kommenteeritakse alati massiliselt, mistõttu annab tema agitatsioon ka parima tulemuse.

10. aprillil postitas Helme näiteks: «Kas usaldate EKRE ministrikandidaate? 13011 – JAH». Hiljem, kui telekanal tulemused kokku lõi, selgus, justkui toetaks 68 protsenti vaatajaid EKRE ministrikandidaate.

Helme on üleskutseid küsitlustes hääletada teinud aastate vältel üle mitmekümne korra. Seejuures on ta ka ise aktiivne hääletaja. Mõni aasta tagasi võitis just tema vaatajamängus 100 eurot puhtalt kätte.

Helme ja mitme teise aktiivse liikme eeskujul on hakanud traditsioonilisi postitusi tegema paljud teisedki. Samasisulisi üleskutseid leiab grupi lähiajaloost sadakond, mõni edukam, teine vähem.

Kuidas manipuleerida avalik arvamusega. Kõigepealt üleskutse... Foto: Kuvatõmmis

... siis tulemus... Foto: Kuvatõmmis

... ja lõpuks rõõm enda tehtud «tööst». Foto: Kuvatõmmis

Kommuuni administraator, EKRE ja Pärnu volikogu liige Edmond Penu postitas veebruaris ehk enne valimisi: «Kas Mart Helme sobib peaministriks? 13011 – JAH». Taas kord selgus, et 72 protsenti vaatajatest arvab, et Helme sobiks peaministriks. Seekord jõudis rõõmustav tulemus aga ka erakonna uudisteportaali Uued Uudised, kus kõrvutati TV3 küsitlustulemust kümne protsendiga, mida väitis Helme kui peaministri toetuseks olevat Turu-uuringud.

 Taas kord selgus, et 72 protsenti vaatajatest arvab, et Helme sobiks peaministriks.

«Vaatajaküsimust teles võib pidada kindlamaks ühiskonna meelsuse peegliks kui Turu-uuringute ja Kantar Emori kaheldavaid ettesöötmisi,» väitis portaal oma lugejatele.

«Uuringufirmade kokku klopsitud reitingud ja teleküsitlused on nagu öö ja päev,» kirjutas portaal ka järgmises uudises, kus professionaalseid uuringuid TV3 küsitlustega kõrvutatud. Selliseid nupukesi leiab omajagu.

«Võib täie kindlusega öelda, et Kantar Emori uuringutulemused on rohkem kui kahtlased,» oli ka Penu veendunud, postitades gruppi erakonda soosivast vaatajaküsitlust, mis ei ühti kuidagi sotsioloogiliste uuringutega.

Märtsis, vahetult enne riigikogu valimisi, märkas TV3 küsitluste rõõmustavat tendentsi ka EKRE ametlik Facebooki lehekülg, levitades postitust eri küsitluste koondtulemustest, mis näitasid erakonda ülimalt soosivas valguses.

Tendetsi, et teleküsitluste tulemused on erakonda erakordselt soosivad, märkas ka EKRE ametlik kanal. Foto: Kuvatõmmis

«Seitsmesed Uudised» on siinkohal vaid näide. Turmtuld saavad kõik arvamusküsitlused, sealhulgas näiteks Postimehe gallupid.

Süü ka küsijatel

Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur Andreas Ventsel, kes on uurinud muu seas ka paremäärmuslaste sotsiaalmeedia käitumist Eestis, selgitas, kuidas EKRE pooldajad on aktiivsed ja parteitruud, ja seda mitte sugugi halvas mõttes.

«Kindlasti on nad aktiivsed osalejad küsitlustes ka sõprade klubi postitusi nägemata,» kinnitas ta. Postimehe andmetel meelitavad just EKRE-teemalised küsitlused nii Kanal 2s kui TV3s hääletama enim inimesi. Osalejate arv ulatub tuhandetesse, kuid ametlikke andmeid kanalid välja ei anna.

Ventsel tunnistas, et kahtlemata suunatakse ülalkirjeldatud tegevusega avalikku arvamust. Kui suur on mõju täpsemalt, on aga keeruline hinnata. Ventsel ei usu, et selline ringlus sõprade klubi ja Uute Uudiste vahel oleks otseselt kooskõlastatud «infooperatsioon», kuid nii EKRE sõprade klubi liikmete kui Uute Uudiste käitumist eraldiseisvana võib nimetada teadlikuks avaliku arvamuse mõjutamiseks küll.

Foto: Kuvatõmmis

Foto: Kuvatõmmis

Foto: Kuvatõmmis

«Tegemist pole iseenesest millegi kriminaalsega. Eetiliselt küsitavaks muudab selle tegevuse pigem küsitlustulemuste esitamine millegi muuna, kui nad on. Seda Uued Uudised teevad,» rääkis semiootik. «Nad tahavad näidata, et küsitlus, mille tulemustega on põhimõtteliselt väga kerge manipuleerida, seisab kindlamal alusel kui Turu-uuringute ja Kantar Emori sotsiaalteaduslikke meetodeid arvestavad arvamusküsitlused.»

Semiootik lisas, et kindlasti süvendavad vastanduvad teleküsitlused ühiskonna polariseerumist. «Niisugused «jah/ei»-küsitlused mängivad kätte võimalused poliitilistele jõududele, kes toituvadki üksnes vastandusest, olgu siis peavoolu ajakirjandusele, üldaktsepteeritud faktidele ja nii edasi. Küsitlused võivad olla meelelahutuslikud, kuid nende ärakasutamist erinevate seisukohtade propageerimisel on raske takistada.»

Sobiva küsitlustulemuse saamiseks on vaeva näinud ka praeguseks ministritoolile tõusnud Kert Kingo. Foto: Kuvatõmmis

Ka Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni teadur Marju Himma-Kadakas on samal nõul. «Miks üldse meediaväljaanded taolisi primitiivseid küsitlusi teevad? Tegu on tasulise teenusega, mis tähendab, et mida konfliktsem ja teatud rühma kõnetavam on küsimus, seda rohkem raha tuleb. See pole minu hinnangul hea ajakirjanduslik tava: sisuliselt teenivad nad sensatsiooni ja konflikti pealt raha. Ehk oleks ka neile küsimustele vastajatel seda hea endale teadvustada,» ütles Himma-Kadakas.

«Sellele konkreetsele nii-öelda infopesu näitele on sotsiaalmeedia kinnine grupp lihtsalt soodne kasvupinnas. See nähtus ei ole omane üksnes sellele grupile. Täpselt samasuguseid info «tekitamisi» leiab ka näiteks feministide, loomakaitsjate, keskkonnakaitsjate või veganite grupist,» sõnas ta.

TV3 uudistejuht Mart Mardisalu kinnitab, et on sotsiaalmeedias toimuvate üleskutsetega kursis. Ka tema rõhutab, et teles läbi viidud küsitlusi ei saa pidada kuidagi adekvaatsemaks avaliku arvamuse peegelduseks, kui seda on arvamusuuringuid.

«Meelelahutuslike elementidega arvamusplatsi täidame aga kindlasti ära. Poliitiliselt vähem laetud ja seega vähem manipuleeritavate teemade puhul annab päevaküsimus päris reaalse pildi avalikkuse meelsusest,» leidis ta.

EKRE sõprade infopesu

1. Kinnisesse kommuuni postitatakse üleskutse, et mõjutada vaatajamängu tulemusi.
2. Erakonna propagandakanal Uued Uudised korjab mõjutatud tulemused üles. Artiklis kinnitatakse muu seas, kuidas ametlike uuringute tulemused pole usaldusväärsused, vaid uskuda tuleks teleküsitlusi.
3. Tulemused ja artikkel tulemustest postitatakse samasse kommuuni kinnistamiseks.

700 presidenti sõimavat kommentaari

EKRE sõbrad mobiliseerid jõud ka presidendi vastu. Foto: Kuvatõmmis

 

EKRE Sõprade Klubi liikmete mõju sotsiaalmeedias toimuvale on vägagi tajutav.

President Kersti Kaljulaid EKRE sõpradele ei meeldi. Tema kohta otsitakse igal võimalusel uudisvoogudest kompromiteerivat materjali. Sõimatakse Brüsseli hooraks. Korraldatakse petitsioone, et ta tagasi astuks. Kui aga president ilmus aprilli lõpus riigikokku ministrite vandeandmisele protestisõnumiga pusas ning lahkus EKRE ministrikandidaadi Marti Kuusiku vande ajal saalist, oli see viimane piisk karikasse.

Facebooki lehel lingiti korduvalt presidendi sotsiaalmeediapostitust, milles juttu Kuusiku tagasiastumisest.

«Tundub, et Orissaare seeneline on võtnud ainuisikuliselt õiguse Marti Kuusik vägivallatsemises süüdi mõista,» postitas Penu. «Kirjutage tema Facebooki seinal,» kutsus üks kommenteerija üles. «Juba kirjutasin... ja mitu korda,» vastas talle teine, kellel on kaks kontot, millega arvamusavaldusi duubeldada.

Umbes ööpäevaga tekkis presidendi Facebooki-postitusele üle 700 hävitava sisuga kommentaari. Kümnest populaarseimaist postitusest üheksa kuulub EKRE Sõprade Klubi tuumikliikmetele. Sadu kommentaare on kirjutanud teisedki.

EKRE sõpradel on ka sõsarleht sotsiaalmeedialehel MeWe. Lehekülg reklaamib end kui tõelise sõnavabaduse keskkonnana, mistõttu on sait ligi meelitanud paremäärmuslasi mujalgi Euroopas.

MeWe lehele kogunevad end ventileerima eelkõige EKRE sõbrad, kes on vihakõne tõttu saanud Facebookis postitamise keelu. Üks nimetas moslemeid loomadeks ning kurtis tsensuuri üle. Teine nimetas venelasi tibladeks ja vaigistati 30 päevaks.

«Mul on varsti pidupäev. Saan Facebooki vanglast välja. Igale poole lähen!» teatas kolmas.

«Minge andma hävitavat hinnangut, kel konto vaba. Kui ei, siis valekontoga,» agiteerib MeWe leheküljel kaaslasi EKRE Sõprade Klubi aktivist, postitades lingi taas kord presidendi Facebooki leheküljele. Üleskutsujalgi on kolm Facebooki kontot, millest üks on valenimega.

Postituskeeldude tõttu on mitmel grupiliikmel ja administraatoritel arvukalt kasutajakontosid.

Katse Raimond Kaljulaidi leht maha võtta siiski vilja ei kandnud.  Foto: Kuvatõmmis

Veel üks EKRE sõprade «lemmik» (neid jagub) on europarlamendi valimistel üksikkandidaadina üles astunud Raimond Kaljulaid. Kampaania ajal jõudsid Sõprade Klubisse kõik tema kampaaniavideod, mille kommentaariumid täideti kiiresti sõimuga.

Euroopa Parlamendi valimistele eelnenud päeval kutsuti grupis aga üles Kaljulaidi kontot raporteerima, sest loodeti, et see viimasel hetkel automaatselt kinni pannakse. Üleskutse autor oli Valdis Valter, libakonto, mille sugulaseks on Facebookis märgitud Postimehes varem kajastust leidnud libakasutaja Kert Valter.