/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2019/06/06/12235101t1h58a4.jpg)
Keelereeglite muutmise ettepaneku võib Eestis teha igaüks, piisab vaid, kui anda Emakeele Seltsi keeletoimkonnale kirjalikult teada, millist muudatust soovitakse ja mis põhjusel.
Kaheksa küsimust: kui hästi oskad eesti keelt? (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga inimene võib teha ettepaneku, et ta on märganud keeles muutust ja äkki oleks aeg reegleid muuta,» ütles keelekorraldaja Maire Raadik. Keeletoimkond arutab ettepanekut ja kui leitakse, et see on põhjendatud, võidaksegi normingut muuta.
Tavaliselt teevad keeletoimkonnale ettepanekuid keeleuurijad, õppejõud, toimetajad, vahel ka õpetajad. «Õpetajad tahaksid loomulikult, et vigu oleks vähem, aga iga koolikirjandis tehtav viga ei saa kohe keelereegliks,» kinnitas Raadik. Ta tõi näiteks võõrsõnad. «Kuigi mõnd võõrsõna võidakse sageli valesti kirjutada, ei hakata väljakujunenud kirjapilti kergel käel muutma.»
Keelereeglite muutmisele eelneb põhjalik uurimistöö ning enne muudatuse lõplikku heakskiitmist pannakse otsuse kavandid keeletoimkonna veebilehele tutvumiseks välja. Kõik soovijad saavad oma arvamuse öelda. «Tuleb kahjuks tõdeda, et ega neid arvamusi väga palju ei tule,» ütles Raadik.
Sageli ei ole üksmeelel keeletoimkond ise ja nii mõnigi kord tuleb muudatus panna hääletusele. Toimkonna kaks värskeimat otsust on rindliitsõnade nagu lasteaed-algkool käänamise otsus aastast 2016 ja Musta Mandri või Raudse Leedi taoliste kujundlike nimetuste algustähe otsus aastast 2018. Mõlemad kiideti heaks ilma hääletamata. «Kui asjad enne põhjalikult läbi arutada, on ka hõlpsam üksmeelt saavutada.» Kindlasti vajab iga otsus aega ja mõnd teemat arutatakse päris kaua.
«Näiteks tuleb aeg-ajalt jutuks kontsert-sõna käänamine. Meil on olnud kahtlusi, kas need muutused puudutavad tervet tüüpi või mõnda üksikut sõnavormi, ja seda ei ole siiani kõne alla võetud,» selgitas Raadik. Pikalt on keeletoimkonnas olnud arutusel ka küsimused, kas sõnade viis ja kuus ainsuse osastav on ainult viit ja kuut või ka viite ja kuute, või kas omadussõna habras puhul möönda vormide habrast ja habraste kõrval ka vorme haprat ja haprate.
Igast ettepanekust eraldi otsust ei sünni, mõned seisukohad vormistab toimkond üksnes protokollides, sealt jõuavad need sõnastikesse ja keelekäsiraamatutesse, mõned ettepanekud lükkab ka tagasi.
«On tehtud näiteks ettepanek muuta jas-tuletiste nagu usjas või tünjas ortograafiat või lõpetada eesti keeles ütte eraldamine komaga. Mõlemad ettepanekud puudutavad juurdunud õigekirjatava ning neid muudatusi pole keelenormijad teinud,» rääkis Raadik.
Pikemalt loe värskest Arterist, millised reeglid võivad varsti minna muutmisele.
Tasub teada
Eesti Keele Instituudis on valminud «Eesti õigekeelsuskäsiraamat», mis on mõeldud õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi paariliseks. Selle eesmärk on anda ÕSi kasutajale soovituste korral pikemaid selgitusi, miks üht või teist vormi eelistada.
Alates 26. aprillist 2019 saavad kõik huvilised vast valminud käsiraamatuga tutvuda ja öelda ka oma arvamuse. Märkused ja ettepanekud on oodatud aadressil maire.raadik@eki.ee kuni 15. septembrini 2019, käsiraamat paikneb aadressil https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/.