Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kadri Simson: tegin Mart Helmele valetamiselt tabamisega teene (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Valitsus andis tänasel istungil eurovolinikuks pürgiva Kadri Simsoni kandidatuurile rohelise tule. Simson tunnistas Postimehe otsestuudios, et on plaani võtnud järgmised viis aastat oma kodulinnaks pidada Brüsselit. 

Palju õnne, Kadri Simson. See on teie karjääris päris korralik hüpe, sest seda ametit on varem Eestist pidanud ainult peaministrid. 

Tõepoolest, seda ametit on varem pidanud ainult kaks inimest, nii et vähestele langeb osaks võimalus töötada Euroopa Komisjonis ja veel sellisel tasemel.

Siiamaani on täitnud Eesti volinikud ka asepresidendi kohta, kuivõrd tõenäoliseks te peate, et ka selle koha saate? 

Praegu Junckeri kabinetis ma kindlasti asepresidendiks ei saa. Pigem tuleb läbi rääkida, millised teemad need veel on, mida see kabinet loodab oma ametiaja lõpukuudel ellu viia. Aga järgmise komisjoni rollijaotus sõltub puhtalt järgmise komisjoni presidendist. See, kuidas ta üles ehitab komisjoni omavahelise töökorralduse. Kas seal on asepresidendid ja mis ülesannetega, on tema nimetada. 

Praegu tegelikult sõltub ju ka praegusest Euroopa Komisjoni presidendist, kas te üldse saate sinna nii-öelda vahevolinikuks minna. Paar päeva tagasi teatas Jean-Claude Juncker (ajalehele Bild), et tema teeb kõik selleks, et ei tuleks neljaks kuuks uut volinikku, kuna selline vahetus läheb väga palju maksma Euroopa Liidu maksumaksjale. Teie sinnaminek neljaks kuuks maksab miljon eurot! 

Ta maksaks, kui mu ametiaeg jääks ainult neljaks kuuks ja see kogemus on tal siis Barroso teisest kabinetist, kus nii mõnigi volinik lahkus ja asemele nimetati keegi, kes ei omanudki mingit ambitsiooni järgmisel perioodil volinik olla. Me pidasime eelnevaid kohtumisi, loomulikult enne, kui mind nimetati, olid meil juba olemas kontaktid ja kinnitus Junckerilt, et tõesti, neljaks kuuks ta kedagi näha ei taha, aga kui kandidaat on seesama, kes esitatakse ka järgmisele presidendile, siis ei ole tal mingeid vastuväiteid. 

Aga päris lõplikku garantiid ju ka Eesti valitsus praegu anda ei saa, et te jätkate ka uues komisjonis koosesisus. Kui näiteks juhtub, et tänane valitsus kukub enne augustit, siis valib uus valitsus uue voliniku.

Vandenõuteooriaid võib ju alati arendada, aga tänane otsus tehti siis tõepoolest selline, et järgmisel viiel aastal on volinikukandidaat nimetatud ja kui Eesti koht peaks varem vabanema, kui Andrus Ansip võtab vastu valijate poolt antud mandaadi Euroopa Parlamenti, siis meie koht komisjoni laua taga ei jää tühjaks, vaid ma olen valmis sellele tööle asuma juba varem. 

Nii et teile on antud kinnitus, et teile see koht antakse neljaks kuuks?

Jah.

Jackpot on see teie jaoks igal juhul, ka siis, kui valitsus peaks mingil põhjusel vahetuma, sest Junkeri sõnul saavad need volinikud, kes on ainult neli kuud ametis olnud, samasugused garantiid, mis viis aastat ametis olnud volinikud. Nad saavad näiteks kuuekümne kuuendast eluaastast täispensioni. 

Mitte täispensioni, vaid minimaalse pensioni kahekümne nelja aasta pärast. Ma ei tea, seda ma ei nimetataks jackpot 'iks, sest ma ju loobuksin just saadud riigikogu liikme staatusest ja naasta saaksin siis ilmselt Pärnu abilinnapeaks. Ma kindlasti ei lähe sinna ainult neljaks kuuks suurepärast kogemust saama.

Millised on need valdkonnad, kus te ennast tugevalt tunnete, kindlasti majandus ja energeetika?

Mul on selles mõttes väga hea kogemus, et Eesti on äsja olnud Euroopa Liidu eesistujamaa, ma juhtisin kolme erinevat Ministrite Nõukogu formaati. Lisaks majandusministrite formaadile ka energeetikaministrite ja transpordiministrite formaati, aga loomulikult on veel portfelle tänases kabinetis, mis Eesti jaoks on väga huvitavad. Näiteks Ühtekuuluvusfondi haldav regionaalvaldkonna volinik, kes sai ka oma riigist just valitud Euroopa Parlamenti ja ma täpselt ei tea, mis otsuse tema on teinud selle mandaadi suhtes. 

Andrus Ansip on öelnud Postimehele antud intervjuus, et ta on teile helistanud ja rääkinud muuhulgas sellest, et ta tahab, et praegune valitsusliit võimalikult kiiresti laguneks ja samas intervjuus ta ka toonitas, et tema tegelik huvi on siiski volinikuna jätkata, kui see vähegi võimalik oleks. Millest te täpselt rääkisite?

See oli väga sümpaatne pakkumine tema poolt, kuidas mul oleks kergem sisse elada, tõenäoliselt ta ise sai samasugust abi tööle asudes Siim Kallaselt.

Kas te ei karda, et Andrus Ansip võib siin mängida topeltmängu. Temal on kasulik öelda Junckerile, et ootame veidi, ärge kohe-kohe Simsoni kandidatuuri ära kinnitage, sest meie üritame Eestis valitsust kõigutada ja sügisest olen ehk taas ise platsis. 

Ta ei pea seda ütlema Junckerile, sest selge ju on, et sügisest ta ei saa olla selles positsioonis platsil. Loomulikult saab ta mu elu tahtmise korral keeruliseks teha Euroopa Parlamendi hääletuse eel. Me teame juhtumeid, kus voliniku kandidaat läheb parlamendi ette ja ei pea rääkima sõnagi oma tulevasest vastutusvaldkonnast, vaid peab vastama ainult sisepoliitilistele rünnakutele, et need sisepoliitilised rünnakud ei tule belglaste, sakslaste või portugallaste endi peast, keegi sinu koduriigist peab kõik selle info sülega laiali laotama. Ma usun, et eestlastel ei ole sellist naabri kadedust. 

Aga kuivõrd tõenäoline ikkagi on, et te lähete sinna Euroopa Parlamendi ette, kus te peate hakkama vastama sellele, miks näidatakse siin Eestis selliseid käemärke ja miks siin sellised tendentsid on võtnud võimust, mis te siis vastate?

See on ülimalt tõenäoline, et ma pean vastama ka sisepoliitilistele küsimustele, seda enam, et suvisel kuulamisel ei ole mul ju veel järgmise viie aasta portfelli sisu teada. Et uus kuulamine selle viieaastase mandaadi suhtes tuleb siis, kui on uus komisjoni president. Ja eks ma vastan ikka seda sama, mida ma täna olen vastanud.

Ja see on?

Sõltub küsimustest, aga tähtis on see, mida valitsus teeb, mida valitsus on koalitsioonileppes kokku leppinud ja nendele sisulistele küsimustele ma loomulikult suudan vastata. 

Aga millise hinnangu te annate praegusele valitsusele? Kas EKRE kaasamine oli hea mõte? 

Ma arvan küll. Ja hüpoteetiliselt, et mis oleks olnud alternatiivid? Ma arvan, et kui EKRE oleks olnud opositsioonis, kui ta oleks kõigi poolt välistatud, siis rahulolematus ei oleks pruukinud täna olla väiksem. Siis oleks võinud olla väga paljud Eesti piirkonnad, kus EKRE sai kõva toetuse, väga pettunud. 

Samas te olete viimasel ajal võtnud koalitsioonis pigem opositsionääri seisukoha, kui vaadata kas või viimast Mart Helme umbusaldamist, siis ei olnud need ju sugugi mitte opositsioonipoliitikud, kes panid Mart Helme vabandust paluma ja oma sõnu sööma, vaid see olite teie? 

Ma ei teinud seda kuidagi pahatahtlikult, lihtsalt faktid peavad selged olema ja see oli olukord, kus ma ei saanud jätta seda klaarida järgmistel päevadel ajalehe veergudel. Mul oli võimalus otse seal riigikogu saalis tõde maksma panna.

Tõestada, et ta valetab.

Just nimelt, et tõde maksma panna ja see tegelikult oli ajakriitiline, sest kui seda poleks saanud Mart Helme kõnetoolist ära klaarida, siis tegelikult seda juttu enam tagasi kotti toppida oleks väga keeruline olnud.

Nii et te tegite talle teene?

Ma arvan küll. Ma arvan, et ma tegin teene, sellepärast et olles ise samas olukorras olnud, tean ma ju, et selles kõnetoolis on adrenaliin ülimalt laes ja kui sa tahad väga kiiresti vastata, siis vead ei ole üldse võimatud.

Samas samal ajal, kui Jüri Ratas üritab palehigis ka teist ministrit kaitsta, kelleks on IT- ja väliskaubandusminister Kert Kingo, ütlesite teie, et kui ta niiviisi oma tööd jätkab, siis ei olegi selle ametikohal mõtet. 

See positsioon ei ole just alati Eestis olemas olnud, ta loodi omal ajal selle jaoks, et kergendada teiste ministrite, eelkõige peaministri ja majandusministri koormust, sest Eestis pole tähtsad ainult väliskontaktid, kes tahavad Eestisse tulla ja investeerida. On oluline ka meie ettevõtjate huvid, kes tahavad leida uusi turge. Ja selline abimees on väliskaubandusministri näol alati olemas olnud, tõsi, alati on selle portfelli puhul ka olnud skeptikuid, kes on küsinud, kas sellist ministrit üldse vaja on. Selle jaoks, et kaitsta, et sellist ministrit on vaja, peab ta tegema oma tööd innuga ja loomulikult poolt tööajast tegema seda Eesti vabariigist väljaspool. 

Aga tänaseks on ju teada, et ta seda ei tee? Mida te soovitate Jüri Ratasele, et koondage see ametikoht?

No ma olen valmis uskuma, et et see tal esimene tööpäev kohe aia taha läks, ei tähenda seda, et ta on võimetu töösse sisse elama. Ta peab ise ka sügavalt endale sisse vaatama ja mõtlema, et kas ta suudab upgreid'ida kõiki oma oskusi sellisel määral, et on pädev ja tõhus oma ülesandeid täitma. Keegi ei taha teha tööd, milleks ta on mittepädev või mittekvalifitseeritud. Ja ma arvan, et see eelkõige ongi just ministri enda sisemine arusaamine, kas see töö on tema jaoks. 

Teie praegu arvate, et ta ei ole kvalifitseeritud selle töö jaoks?

Mina ei ole temaga inglise keeles vestelnud, ma ei ole isegi meedia vahendusel teda inglise keeles kõnelemas kuulnud. Aga eks me näeme lähikuudel, kuidas need kontaktid kulgevad. Tõsi, ma tean, et suurtes riikides on ka ministrid, kes on rahulikult sünkroontõlgiga vestelnud, nii et sa vaatad talle otsa, ta räägib või hiina või poola keeles ja õla tagant kostub siis arusaadav inglise keel ja ka nii aetakse asju.

Kas Eesti peaks ka nii asju ajama?

Eestlastel on see pigem olnud keeruline, aga sõltub ka valdkonnast, et ma kujutan ette, et kui näiteks põllumajandusministritel nõukogus igaüks räägib oma emakeeles, siis ei pane need teised seda sugugi pahaks. Aga turgude avamiseks otsekontakt säästab pool ajast.

Kui me jätkame seda rida, kus te olete oponeerunud koalitsioonile, siis te ütlesite näiteks alkoholiaktsiisi kohta, et seda ei tohiks langetada kiirustades. Kas see praegu ei ole kiirustamine?

See on kiirustamine ja lõi kindlasti pahviks ka meie naabrid, naaberriigid, et alkoholiaktsiiside puhul jälgitakse väga teravalt, mis toimub kõrvalturgudel ja eks siin keskmine oli suuremahuline ja siis need reageeringud olid jälle nagu pendel teise otsa. Mina üldiselt tunnen, et me Keskerakonnas oleme aktsiiside puhul probleemiks pidanud elektri- ja kütuseaktsiisi, sest see on igale inimesele sundkulutus, eriti meie kliimas. Aga alkohol ei moodusta ühegi pere toidukorvis sundkulutust. 

Kuivõrd tõenäoline on, et tegelikult Läti ka langetab alkoholiaktsiisi ja Eesti jääb väga lolli seisu?

Läti on juba seadustanud tõusu, aga eks nad peavad tegema omad valikud, et loogiliselt igas riigis enamik alkoholi ostetakse ikkagi oma riigi maksumaksjate poolt. 

Jah, aga viimasel ajal Eestis käiakse rohkem Läti piiri ääres.

Käiakse küll, aga mitte enamik ei käi seal Läti piiri ääres, et see oli üks märgiline uus trend ja selles uudsuses laotüüpi hallid piiri äärde tekkisid ja see oli kindlasti ka uudisväärne. 

Peaminister ütles ühes intervjuus, et tema ei ole näiteks Läti kolleegiga aktsiiside langetamise teemat üldse arutanud. Kas see on teie meelest viga?

Ma tean, et eelmises koosseisus rahandusministrid pidasid küll konsultatsioone ja arutasid ja võib-olla selle tulemusena ka Läti otsustas pikkades sammudes need alkoholiaktsiisi jätkuvad tõusud. 

Nii et praegu oleks pidanud ka siiski Läti kolleegidega selle asja enne läbi rääkima, kui Eesti selle sammu kiirustades tegi. 

Kui sa oleksid tahtnud võtta aega, me rääkisime maksurahust, siis oleks see aeg tähendanud seda, et nelja aasta pärast vahe iseenesest oleks Läti sammude tõttu muutunud mitte tähtsaks. Aga kui on soov saada kohe silmanähtavaid tulemusi jaanipäevaks, no jaanipäevaks võib-olla enam ei jõua, aga võib-olla siis taasiseseisvumispäevaks, siis on tehtud nüüd koalitsiooni poolt kiirete lahenduste valik.

Kuidas te hääletate riigikogu menetluses oleva eelnõu osas? 

Tõtt öelda, minu häälel ei ole tähendust, sellepärast et Reformierakonna abil on sellele poolthääled juba olemas, aga kuna see on koalitsioonis kokku lepitud, siis ei jää mul muud üle kui toetada. 

Üks isiklik küsimus ka, et kui te nüüd tõesti sõidate Brüsselisse, siis ega seal ei ole nii nagu europarlamendi liikmetel, et käivad muudkui Eesti vahet, et olete te valmis elama asuma hoopis teise riiki? 

Jah, tõepoolest, ma olen endale aru andnud, et see ei ole nii-öelda nädalavahetusteks kodus käimise amet ja olen plaani võtnud, et järgmised viis aastat on mu kodulinnaks Brüssel.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks peaminister Jüri Ratase ettepaneku nimetada Kadri Simson Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks järgmisesse koosseisu ning ka praegusesse koosseisu juhul, kui vabaneb Eestist nimetatud liikme koht.

Eelnõu kohaselt taotleb valitsus riigikogu juhatuselt Kadri Simsoni esinemist ettekandega riigikogus 12. juunil 2019. Samuti teeb valitsus riigikantseleile ülesandeks korraldada seejärel tema kandidatuuri esitamine Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadile ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Euroopa Komisjoni praegu ametis oleva koosseisu ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2019.

Euroopa Komisjoni liikme kandidaat peab vastama Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud nõuetele ning komisjoni liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Tagasi üles