MMSi vestlusõhtu korraldajad ähvardavad ettekannetest rääkimise korral 22 000-eurose trahviga

Viimaste aastate ohtlikuimaks ebaraviks kasutatavaks tooteks on olnud MMS. Foto: Mineralgarden.org

Kolmapäeval toimus terviseameti poolt tervisele ohtlikuks tunnistatud klooriühend MMSi teemaline vestlusõhtu. Sel puhul saatis advokaadibüroo Emeraldlegal vandeadvokaat Robert Sarv ajakirjanikele välja hoiatuse, mis keelab vestlusõhtul räägitut jagada või levitada. Trahv vestlusõhtul esitatu jagamise eest on kopsakas – 22 000 eurot.

Artiklit on täiendatud vastulausega 06.06.2019 kell 13.40.

MMSi-teemalisel vestlusõhtul esineb klooriühend MMSi tuntud propageerija Janika Veski, kelle poolt seal esitatavad ettekanded on nüüd täies ulatuses autoriõigusega kaitstud. Keeld vestlusõhtul kuuldud infot nii kirjalikult kui ka suuliselt taasesitada kehtib kõigile kuulajatele, ka neile, kes ajakirjandusega kuidagi seotud ei ole.

Karmid reeglid on advokaat Robert Sarve väitel kehtestatud põhjusel, et «seni on vestlusõhtu teemasid kajastatud ajakirjanduses ühekülgselt ning poolikult».

Teates on kirjas, et keelatud on mistahes vahenditega vestlusõhtu foto-, video- või helisalvestamine või vestlusõhtust foto-, video- või heliülekannete tegemine või mistahes muul viisil vestlusõhtu edastamine või taasesitamine, sh sotsiaalmeediakanalites. Samuti on keelatud teost või teoseid osaliselt või tervikuna vestlusõhtul mitte osalenud isikutele edasi anda või muul viisil neile kättesaadavaks teha.

«Ilma autori kirjaliku loata on vestlusõhtul keelatud esitatud ettekannete või ükskõik missuguse nende osade (sh suulise kõne) tsiteerimine, ümberjutustamine, kokkuvõtete tegemine, töötlemine, ettekandele viitamine, kirjalik või suuline taasesitamine, tõlkimine või mistahes muul viisil reprodutseerimine, avaldamine või kasutamine,» seisab teates.

See jätab justkui mulje, et kui keegi jagab vestlusõhtul räägitut sõpradega, on see ilma eelnevalt luba küsimata Janika Veski autoriõiguste rikkumine, mis võib kaasa tuua 22 000-eurose trahvi.

Meediale saadetud hoiatuses väidetakse, et varem on autori ettekandeid esitatud valikuliselt ning on esitatud ebaõige ettekujutus räägitust.

Seega kaasnevad kõigile vestlusel osalejatele järgmised tingimused, mille avaldame täies mahus:

1. Vestlusõhtul osaleja (on) tagasivõtmatult ja täielikult nõus kohustusega järgida ülaltoodud piiranguid. Pooled on kokku leppinud, et kohustuse igakordsel rikkumisel on autoril õigus nõuda kohustuse rikkujalt leppetrahvi 22 000 eurot.

2. Kõigil teistel autoriõiguste rikkujatel on kohustus hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju. Autor nimetab tema autoriõiguste rikkumise hinnaks 22 000 eurot iga korra eest. Autoriõiguste rikkuja kohustub tasuma autorile kompensatsiooniks 22 000 eurot igakordse autoriõiguste rikkumise puhul. Teadmatus autoriõiguste tingimustest ei vabasta vastutusest.

Avaliku huvi korral kajastada tohib

Postimehele kinnitasid nii Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat Karmen Turk kui ka Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Kaupo Lepasepp, et sellist kajastamispiirangut avalike tingimustega ei ole võimalik sellisel kujul ajakirjanikele seada.

Karmen Turki sõnul võib teatud juhtudel ajakirjanik päevauudise kajastamiseks või muu avaliku debati keskmesse kuuluva teema käsitlemiseks siiski kajastada ka infot, mille kajastamiseks ei ole selle ürituse korraldajatel huvi. Näiteks kui erakond korraldab meeleavalduse, siis mistahes tingimused, et ajakirjanik või seda nägevad inimesed seda kajastada ei või, sellisena ei kehti.

Ka tavainimest ei saa tema sõnul keelata üritusel räägitut ümber jutustamast või tsiteerimast, kuna vestluse ja ettekande puhul on küll tegemist teosega, kuid seaduses sätestatud niinimetatud vaba kasutuse erandid kehtivad mistahes lepingulistest piirangutest üle.

Arvestades, et tingimustes on viidatud just autoriõiguste rikkumise eest trahvi võimalikkusele, siis juhul kui külastaja tsiteerib või refereerib kuuldut motiveeritud mahus, kahjustamata õigusvastaselt autori huve ning autorile viidates, siis võib ta seda teha ka sotsiaalmeedia kontol ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata.

«Kui tegemist on uudisväärtusliku sisuga, siis ajakirjanik võib nõusolekuta ja tasu maksmata (kuid alati õigesti viidates) kuuldut-nähtut filmida ja edastada mahus, mis vastab päevauudiste kajastamise vajadusele. Kõik, mis seda ületab, kuulub litsentsitasu alla tõepoolest ning autoril on õigus nõuda vastavalt tasu,» selgitas Turk.

See tähendab, et juhul kui ajakirjanik nimetatud üritusel osaleks ja sellest hiljem uudise kirjutaks, ei saa ürituse korraldajad 22 000 eurost trahvi nõuda tingimusel, et ajakirjanik on hoolsalt ja põhjalikult kaalunud, kas avalik huvi ja päevasündmuste kajastamise vajadus kaaluvad üles mistahes korraldajate muud huvid.

Turk viitas autoriõiguse seaduse paragrahvile 19, mille kohaselt võib ka autoriõigusega teost kasutada vabalt teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. 

Nimetatud seadus reguleerib vaba kasutust näiteks selliselt, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: nii tavainimese poolne tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus kui ka päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.

Täielik keeld siiski plaanis ei olnud

Vandeadvokaat Robert Sarv selgitas päev pärast üritust, et ajakirjanik sai välja saadetud hoiatuskirjast valesti aru. Avaldame Robert Sarve vastulause:

«Jätta mulje, justkui mina või vestlusõhtu korraldajad ei tunneks autoriõiguse seadust või sooviks minna üle seaduse raamide, on selgelt ülekohtune. Kui vestlusõhtu korraldaja eesmärk vajas üle täpsustamist, oleks saanud seda vabalt teha. Nii mõnigi ajakirjanik kirjutas ja diskuteerisime.

Vestlusõhtu korraldaja ei soovinud panna peale täielikku keeldu, mida seadusega polegi võimalik kehtestada, või sekkuda ajakirjandusvabadusse või inimeste sõnavabadusse – mida ka pole võimalik teha. Arusaadavalt võib päevasündmuse kajastamise vajalikus mahus seda sündmust kajastada (näiteks: vestlusõhtu toimus kohas X, seal räägiti Y-st), samuti võib vestlusõhtut õigustatud mahus kajastada sotsiaalmeedias. Otseselt valed on väited (kaks lõiku), justkui pärast üritust pole võimalik isiklikus vestluses vestlusõhtu teemadel rääkida.

Kuivõrd antud teema käsitlemine on olnud erineva kvaliteediga ning pole vastanud alati ootustele, pidas korraldaja vajalikuks juhtida tähelepanu tema tingimustele. Ilma piirangute seadmiseta poleks saanud välistada olukordi, kus ettekandeid oleks saadud täies mahus «anonüümselt» avaldada.

Avaliku poliitilise meeleavalduse võrdlemine piiratud ligipääsuga üritusega on kindlasti ebaõnnestunud näide ja sisult ebaõige, sest üks asi on üritus ise ja ürituse kajastamise õigus, teine asi on ürituse kajastamise maht. Nii meeleavaldust kui ka piiratud ligipääsuga üritust võib kajastada, küsimus on kajastamise mahus.»

MMS

MMSi nime all propageeritav naatriumklorit on nahale sattumisel mürgine ja sööbiv aine. Enamasti tarvitati seda koos sidrunhappe lahusega. Happelistes tingimustes eraldub naatriumkloritist kloordioksiid, mida kasutatakse enamjaolt tööstusliku pleegitus- või desinfitseerimisvahendina ning mille tarvitamine võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi.

2015. aastal kirjutas Eesti Päevalehe ajakirjanik esimest korda lapsevanematest, kes kasutavad mürgist kloordioksiidist ainet oma laste peal. MMSi propageerijad reklaamisid ebaravimit kui kõigi haiguste vastu aitavat ravimit. Kemikaaliga püüti ravida laste magusaisu, autismi, köha-nohu, meningiiti (ajukelmepõletik) ja teisi haigusi. 

Kuigi aine levitamine on Eestis keelatud, liigub see endiselt põranda all.