/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12208148t1h29d7.jpg)
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil riigikontrolli ülevaadet Eesti idapiiri väljaehitamise ettevalmistamisest ja sellega seotud murekohti, Postimees vahendas kell 13.15 alanud istungit otsepildis.
Video: riigikogu erikomisjon arutas, mida teha idapiiri väljaehitamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungile oli kutsutud siseminister Mart Helme, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning siseministeeriumi ja riigikontrolli esindajad.
Riigikontroll tegi ülevaate Eesti idapiiri väljaehitamise ettevalmistamisest ning uuris, millise eesmärgi ja kriteeriumid olid piiri väljaehitamiseks seadnud valitsus, siseministeerium ja politsei- ja piirivalveamet. Uuriti, milliseid alternatiivlahendusi oli kaalutud ning milliste argumentidega oli põhjendatud valitud lahendust. Ülevaates analüüsiti ka idapiiri väljaehitamise ja ülalpidamisega seotud riske ning nende maandamise meetmeid. Ülevaade hõlmab idapiiri väljaehitamise ettevalmistusi 2014. aasta septembrist 2018. aasta detsembrini.
Erikomisjoni esimees Jürgen Ligi märkis, et avalikkust vapustavad sündmused toovad riigivalitsemisse paratamatult järsult teemasid, mis on läbi töötamata, kuid millega tuleb siiski kiiresti tegeleda.
«Enne Eston Kohvri röövimist ei olnud kallid piirirajatised siseministeeriumi, maksu- ja tolliameti ega teiste ametkondade prioriteet ning neid ei peetud enne piirilepingut ka tingimata sobivaks. Seepärast on pärast juhtunut mõistetav suurte valearvestuste risk. Erikomisjon püüab saada pilti ette nendest, nende parandamise võimalusest ja võimalustest vältida samasuguseid teiste suurprojektide puhul,» ütles Ligi.