President Kaljulaid lastekaitsepäeval: lapse muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada

Lastekaitsepäeval jagati «Lastega ja lastele» tunnustusauhindu. Foto: Remo Tõnismäe

Kõik meie pingutused laste kaitsel võivad kergesti osutuda tühisteks, kui me ei suuda oma lastele ja lastelastele tagada maailma, kus nemad saavad pühenduda oma unistuste elluviimisele, mitte ei pea tegelema meie vigade tagajärgedega, ütles riigipea lastekaitsepäeval kõneledes. 

«Nii kaua, kui oleme inimkonnana kestnud, on meid kandnud püüd tagada lastele parem elu kui on olnud meil endil. Aga täna kasvab maailmas 2,2 miljardit last üles teadmises, et neil tuleb neile pärandatud kliimamuutuste tagajärgedega tõsiselt rinda pista,» lausus president Kaljulaid.

Viimastel kuudel aina laiemalt levivad kliimastreigid on laste endi algatus ja kümned tuhanded lapsed on tulnud välja, et oma sõnumit edastada, selgitas riigipea, lisades, et välja öeldud ebamugav tõde on mõnede ühiskonnagruppide jaoks talumatu ja lihtsam on eitada kui vastutada. «Lapsed on kliimamuutuse tagajärgede osas kõige haavatavamad. Meie oma lapsed, kes mõtlevad murega sellele planeedile, mille nemad saavad pärandada oma lastele. Meie, suured – me peame teile appi tulema. Ükskõik kui ebamugav see pole. Me peame,» rääkis president Kaljulaid.

Kliimastreike on püütud ka naeruvääristada ja mida muud saab teha üks laps, kui seista nõudlikult ja vaadata vanemale otsa, küsis riigipea. «Seda pilku oleme lapsevanemana kõik näinud – ma kannatan, ma olen kurb, ma olen mures – miks Sa ei tee midagi? Sellele pilgule ei tohi vastata soovitusega saada üle, unustada, minna eluga edasi, lapse muret pisendades. See on ju ometi tavaline kasvatusparadigma – lapse muret ei tohi pisendada. See kehtib nii igapäevaelulistes situatsioonides kui ka kliimaküsimustes» selgitas president.  

Riigipea rõhutas, et kui uut põlvkonda tabab lootusetus ja abitus, siis oleme tulevikku silmas pidades kaotanud midagi väga väärtuslikku. «Meie ülesanne lastevanematena, õpetajatena, sõpradena on anda sellele toetusele omapoolne panus. Innustades neid kaasa mõtlema, võime loota, et tulevane otsustajate põlvkond on meie omast nutikam ja paremini eelteadmistega varustatud. Siis on nad keskkonna probleemidega hakkama saamiseks paremini relvastatud. Ja selle, mis on praegusel tehnoloogilisel tasemel võimalik, peame juba ise kiiresti ära tegema. Oma laste pärast,» lisas riigipea.