Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Prokuratuur võttis koolitulistaja vabastamise osas mõtlemisaega (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vahur Ruut 2015. aasta sügisel Viljandi kohtumajas.
Vahur Ruut 2015. aasta sügisel Viljandi kohtumajas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viru maakohus otsustas ennetähtaegselt vanglast vabastada noormehe, kes tulistas surnuks oma õpetaja, samas kaalub prokuratuur selle vaidlustamist.

Kui Viru maakohus otsustas, et 19-aastane Vahur Ruut tuleb vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles BNSile, et prokuratuur analüüsib kohtu põhjendusi ja otsustab seejärel võimaliku vaidlustamise.

Mai alguses toimunud kohtuistungil, kus Ruudu ennetähtaegset vabastamist arutati, ei esitatud vangla ega prokuratuuri poolt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Kohtumäärus on edasikaevatav 15 päeva jooksul.

Ruut kannab alates 2014. aasta oktoobrist üheksa-aastast vangistust tapmise ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtu pressiesindaja märkis, et alaealisena kuriteo toime pannud inimesele ei või karistuseks mõista üle kümne aasta pikkust vangistust.

Kohus rõhutab, et Ruudule mõistetud karistust ei ole vähendatud ega teda karistusest vabastatud – muutub vaid karistuse kandmise viis. Karistuse kandmisest lõplikult vabanenuks loetakse mees katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. «Seega peab Vahur Ruut suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega,» seisab kohtumääruses.

Ruudu katseaeg kehtib kuni 27. oktoobrini 2023. Katseaja esimese 24 kuu jooksul lasub tal rida kohustusi, sealhulgas kohustus asuda tööle või võtta end töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluda vajadusel psühhiaatrilisele ravile, jätkata osalemist pereteraapias, mille kestuse määrab kriminaalhooldaja.

Seadus võimaldab alaealisena esimese astme kuriteotoime pannud süüdlase ennetähtaegselt vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ning tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus tõi esile, et Ruut kasvas perekonnas, kus olid teatud kindlad reeglid ja kohustused, sh ootused, et õppimine on ainult viitele. Kasvatamise meetmeks kasutati ka füüsilist karistamist. Kinnipeetavat karistati rihmaga, kui hinded olid halvad, kodutöö tegemata või kui ta ei kuulanud sõna.

«Seega oli peres kujunenud uskumus, et konfliktide lahendamise üks võimalikest viisidest on füüsiline vägivald kaasinimeste vastu. Kohtu hinnangul oli Ruudu näol kuriteo toimepanemise ajal tegemist välja kujunemata maailmapildiga noorega, kelle enesekontrollivõime ja adekvaatsus oma tegude hindamisel oli pidurdunud. Vangistuse ajal on aga peresuhetega väga palju tööd tehtud ja mõlemad osapooled on teinud jõupingutusi olukorra muutmiseks,» seisab kohtumääruses.

Vangla iseloomustus Ruudu käitumise kohta karistuse kandmise ajal on läbivalt positiivne.

Kohus arvestas tõsiasja, et Ruut oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane, kel puudusid oma probleemide lahendamise oskused.

«Kohus on veendunud, et Vahur Ruudu puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ja rohkemat kasu pikemalt vanglas viibimisest ning tema ühiskonnast isoleerimisest ei ole vangistuse eesmärkide täitmisel võimalik saavutada. Ennetähtaegse vabastamise instituut ongi ellu kutsutud selleks, et kinnipidamisasutustes seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid võimaluse näidata, et nad suudavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada,» märkis kohus.

Samuti rõhutas kohus, et Ruudu tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll tema käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt.

Tagasi üles