Teadus aitab tulevikku ennustada

Erik Terk Foto: Tallinna Ülikool.

Üha raskem on üheselt ette näha, mis tulevikus juhtuma hakkab. Samas saab võimalikud variandid ja arenguteed teaduse kaalukausile panna.

Ühiskondade ette nägemise võimet on vaja tõsta. Seda nii selleks, et mitte teha olulisi vigu suurte investeeringute kavandamisel – need on alati seotud riskidega –, kui ka selleks, et poliitikud, ametnikud, tööstusjuhid ja ka kõik teised harjuks mõtlemises opereerima alternatiivsete tulevike spektriga. Ei maksa ju olla jäigalt millegi poolt või vastu, vaid valmistada oma vaim ette saamaks aru, mis on toimumas, ja muuta kurssi sõltuvalt sellest, milliseid olulisi signaale toimuva kohta saame.

Vaid plussidest ja miinustest ei piisa

Tuleviku-uurijad ei tiku tavaliselt ütlema, et majandus või poliitika võtab just täpselt sellise kuju ja et seetõttu on õigem teha täpselt niisugune, mitte teistsugune investeering. Pigem püütakse jõuda arusaamale, millised variandid võivad meid huvitava problemaatika puhul tekkida, millised väliskeskkonna muutused tõenäoliselt neid variante tekitavad ja millised poliitikad või ärimudelid võivad ühes või teises alternatiivses tulevikus töötada, millised aga arvatavasti mitte. Seega on tuleviku-uuringute või tulevikuseire märksõnadeks alternatiivid ja stsenaariumid.

Nii mõnelegi võib tunduda, et mis seal siis on, kutsume otsustajad või nende mõjutajad kokku ja laseme neil sõnastada plussid-miinused-ohud-võimalused. Samas eeldab tuleviku kompimine nii laia silmaringi kui ka korralikku metodoloogilise mõtlemise kultuuri.

Jah, asjasse puutuvate tegelaste kaasatõmbamine on küll ülimalt vajalik, veel olulisem on aga probleemi kohta käiva teadusliku teadmise kogumine, süstematiseerimine ja kasutamine. Ja kuigi esialgne ülesandepüstitus tulevikuseireks tuleb tavaliselt poliitikutelt, ametkonnalt või ettevõtte juhtkonnalt, siis esimese rääkija õiguse peavad saama ikkagi eksperdid.

Miski ei jätku samal moel

Tallinna Ülikooli tuleviku-uurijad on viimasel paaril aastakümnel tegelenud nii Eesti suhete võimaliku tulevikuga Läänemere ruumis – eelkõige Soomega –, aga ka Eestiga EL-is, Eesti ida-läänesuunalise majandus suhtluse tulevikuga (Venemaa), Balti riikide majanduskoostöö võimalustega ning Eesti positsiooni võimalike muutustega seoses Ida-Aasia osatähtsuse tõusuga maailmamajanduses.

Kõik need on peale otseste seoste mõjutatud tervest hulgast muudest teguritest: tehnoloogilised läbimurded (IKT või muutused biomajanduste tehnoloogiates), muutused majandusmudelites ja tööhõives, valitsemise ja poliitika mudelites, majanduse ja looduskeskkonna vahekorras, kultuuris ja elulaadis.

Selge on aga see, et miski ei jätku täpselt samasugusel moel. Ning just muutused ja tekkivad kombinatsioonid loovad uusi võimalusi. Kahtlemata ei näe tuleviku-uurijad kombinatsioone ette nende täpsel kujul, aga erinevate inimeste teadmist ja intuitsiooni kokku pannes üht-teist olulist nad aimata suudavad. Ning selliste aimamisteta on igasugune strateegia tegemine kaunis nüri tegevus.

Iga samm viib sügavamale

Tuleviku uurimine on omapärane ka selle poolest, et uurijad peavad korraldama nende inimeste tööd, kes tunnevad põhjalikult oma tegevusvaldkondi, on neis uurijatest targemad. Just seda tarkust tulebki aidata kokku panna, loogiliselt konstrueeritud hüpoteetilised seospildid ajateljel liikuma saada. Nõnda koguneb ka eriline tarkus selle kohta, kuidas maalapil nimega Eesti võiksid erinevad tegurid hakata kokku mängima.

Iga Eesti kohta tehtud stsenaariumipaketi koostamise järel tajume seda, vähemalt meie endi arvates, natuke sügavamalt.

LÄHEMALT: https://www.exu.tlu.ee/et

Tutvu ka meie riigiteaduste magistritaseme erialaga!