Kaitseväe juhataja Martin Herem: ajateenijate arvu kasvul on klaaslagi ees

Kaitseväe juhataja Martin Herem. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem räägib intervjuus, miks jääb 4000 ajateenija eesmärk 2022. aastaks kättesaamatuks, millega võiks asendada vanad miinijahtijad ning miks ta tahab kutsealused tuleval aastal tavapärasest hiljem teenistusse kutsuda.​

Võite rõõmustada – kaitsevaldkond on ainus, mis valitsuse kärbetest pääseb. Kurbloolise puändina pole kaitseväel aga pärast 2026. aastat millegi uue ostuks enam niikuinii raha. Kui kaitsevaldkonnale SKTst antav protsent ei kasva, on arengul piir peal ja teie järglane saab olema üksnes administraator. Kas see teeb teid murelikuks?

Ei tee. Ka olen mina praegu täpselt samas olukorras: ma ei loo midagi uut, vaid täidan eelmist plaani, mille kirjutamisel ma olin osaline. See väljakutse, kuidas kaitsta riiki 24 000 kodanikuga, on pidev süsteemi ülalhoidmine: asju saab väljaõppe, infosüsteemide ja hoiakute mõttes paremaks teha. Näiteks küsimus, kui palju meil siis ohu korral ikkagi kodanikke riiki kaitsma tuleb. Praegu on meil õppekogunemistele ilmujate protsent piisav, sest oleme üksused ülekomplekteerinud, aga osalus võiks olla palju suurem. Kahtlemata sõltub see inimeste üldisest vaimsusest.