Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kui palju käisid välismaal Kingo eelkäijad? (14)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ministrite välislähetused.
Ministrite välislähetused. Foto: Postimees.ee

Reisimist vältiva infotehnoloogia- ja väliskaubandusministri Kert Kingo neli eelkäijat käisid välislähetustel keskmiselt 16 korda ametiaja jooksul. 

Praegune väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo ütles Postimehele, et soovib ministrina välismaad külastada nii vähe kui võimalik. Tema eelkäijate hinnangul on Eesti välismaal esindamine ning ingliskeelne suhtlus ministritöö oluline osa.

Kingo eelkäijad Renee Tammist, Anne Sulling, Liisa Oviir ja Urve Palo jõudsid ministrina välislähetustel käia keskmiselt 16,25 korda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi edastatud andmete kohaselt käis Sulling välislähetustel kokku 14 korda. Kõige sagedamini sõitis kaheaastase ametiaja jooksul välismaale Eestit esindama Urve Palo, kes ministrina sõitis välisriiki kokku 25 korda. 

Neljast infotehnoloogia- ja väliskaubandusministrist kõige lühemat aega ametis olnud Rene Tammist külastas ministrina välisriike 13 korral.

Kõige kauem viibis välislähetusel Liisa Oviir, kes oli 4. aprillist 2016 kuni 22. aprillini 2016 Jaapanis, Tokyos ning USAs, Arizonases, Californias ja Washingtonis. Oviir käis ministrina välismaal 13 korda, külastades teiste seas ka Keeniat ja Kolumbiat. Selle kahenädalase reisi tõttu, mille jooksul ei olnud tal staatusele kohaseid kohtumisi, sattus Oviir tugeva kriitika alla. Asi oli selles, et tööreisideks ettenähtud eelarve ajas Oviir juba poole aastaga lõhki.

Taavi Rõivase esimeses valitsuses väliskaubandus- ja ettevõtlusministri ametis olnud Anne Sulling (RE) rääkis, et tema arvates ei ole väliskaubandus- ja ettevõtlusministri tööd võimalik teha inglise keelt kasutamata ja välismaal käimata.

«See tähendab oluliste sihtturgude visiite, kohtumisi valitsuse esindajate ning ettevõtjatega, lisaks erinevatel üritustel osalemist, kus Eestit ja Eesti ettevõtteid tutvustada,» rääkis Sulling. Tema hinnangul ei ole võimalik neid kohustusi täita inglise keelt valdamata. «Tõlgi abil suheldes ei teki vahetut kontakti.»

2015. aastal sattusid Eesti piimatöösturid keerulisse olukorda, Vene turg kukkus sisuliselt sanktsioonide tõttu ära. «Siis aitasin meie ettevõtjatel leida võimaluse eksportida Jaapanisse. See tähendas tihedat suhtlust jaapanlastega ja ka seal kohal käimist. Seda ei oleks olnud võimalik korraldada läbi tõlgi ega kellelegi delegeerides,» ütles ta. 

Jüri Ratase esimese valitsuse aegne ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist kinnitas, et inglise keel on selles töös igapäevane. «Suhelda tuleb telefonitsi välismaa kolleegidega, võtta vastu delegatsioone. Nad (ministeerium - S.P) peaks võtma tööle täiskohaga tõlgi,» ütles ta.

Tammist rõhutas, et Kingo ametikoht on iseloomult sarnane müügimehe tööga, sest väga suur roll on inimestevahelisel läbisaamisel. «Kui seda ei tee, siis pole sellel ametikohal mõtet,» ütles ta.

Reedel ütles väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo Postimehele, et ta pole kunagi inglise keelt õppinud ja suhtleb välismaalastega ainult tõlgi abil. 

Nii pidi olema ka kahe nädala pärast toimuval G20 kohtumisel, kuhu on esmakordselt kutsutud ka Eesti esindaja, kuid värske minister Kingo otsustas ootamatult sinna mitte minna. 

Alates kolmapäevast viibib minister Kanadas Ottawas, kus tänase seisuga on planeeritud kohtumisi vaid sealsete eestlastega. Ottawas toimub Avatud Valitsemise Partnerluse tippsündmus. 

Tagasi üles