/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/06/06/615852t1hdb49.jpg)
Eesti parteide «demokraatia arendamise» sihtasutuste riigieelarvest rahastamise eeskujuks seatav Saksamaa mudel on maailmas erand, mitte reegel, selgub justiitsministeeriumi analüüsist.
Parteide rahastamise Saksamaa-argument ei taha vett pidada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demokraatia arendamise sihtasutuste loomise eelnõu taga olijate jutust kõlab sageli väide, et mitmel pool arenenud maailmas on erakondade juures taolised riigieelarvest rahastatavad sihtasutused olemas, ning seepeale tuuakse näiteks esimesena Saksamaa.
Sarnaselt tõi Saksamaa Eestile eeskujuks eelnõu algataja, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste, viidates, et seal antakse parteide juures tegutsevatele sihtasutustele riigieelarvest raha ning see erikohtlemine ei ole pahandanud muid demokraatiat arendavaid organisatsioone.
Kuid asja lähemalt uurides selgub, et Saksa mudel on maailmas ainulaadne, ning seda tunnistab ka justiitsministeerium, mille analüüs on eelnõu väljatöötamise aluseks.
«Saksamaa erakonnalähedasi sihtasutusi tuleks pidada ainulaadseteks hübriidmoodustisteks, kuivõrd nendega kattuvaid või samastatavaid institutsioone ülejäänud maailmas ei eksisteeri,» tõdetakse justiitsministeeriumi juulis valminud analüüsis, toetudes välismaise õiguskirjanduse väidetele.
«Teiste välisriikide puhul on üldjuhul demokraatia arendamise sihtasutuste taoliste moodustiste tegevuse maht suures osas piiratud,» märgitakse dokumendis.
Poliitilise maailmapildi edastamine on jäetud teistes riikides tagaplaanile, teatud eesmärke täidetakse kodanikuühiskonna initsiatiivil loodud mittetulundusühingute kaudu või puuduvad taolised institutsioonid üldse.
«See tähendab, et sisuliselt ei ole Saksamaa demokraatia arendamise sihtasutustega võrreldavaid institutsioone,» võetakse teema analüüsis kokku.
Kriitiline Tarand
Seda, et ainult Saksamaal on taoline süsteem ning seda selle riigi erilisest ajaloost tulenevatel põhjustel, luges dokumendist välja ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liige Kaarel Tarand.
«Sellest paberist tuleb välja, et Euroopas on ainult Saksamaal ajaloolistel põhjustel selline süsteem. Aga minu küsimus on sellisel juhul, miks me valisime järgimiseks just erandliku süsteemi?» küsis ta.
Ta soovitas Saksamaa ajaloo erilisuse mõistmiseks meenutada neile Esimeses maailmasõjas osaks saanud alandust ning seda, et enamik sealsetest sihtasutustest loodi pärast natsismi alistamist võitjariikide suunamisel.
«Ma küsiks, kus on analüüs teiste riikide kohta. Miks me ei ole kaalunud Rootsi või Šveitsi süsteemi,» küsis Tarand. «Me võtame Saksa, sest see on meile mugav, see õigustab, mida me tahtsime teha ja annab meile kattevarju.»
Kui eelmisel nädalal avalikustatud eelnõu seaduseks saab, tekiks igal erakonnal võimalus luua oma «demokraatia arendamise sihtasutus». Selliste asutuste vahel läheks igal aastal jagamisele 900 000 eurot maksumaksja raha.