Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Algab esimene väliseesti näituste festival

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: ESTO 2019

Aasta lõpuni kestev väliseesti näituste festiva eksponeerib  väliseesti kogukondade, Eesti mäluasutuste või nende ühistööna valminud temaatilis näituseid. Fookuses on nii põgenemine, laagrielu kui ka elutarkused uuele põlvkonnale.

Seoses sügisese suurpõgenemise 75. aastapäeva ja 2019 suvel Eestis aset leidvate ESTO festivali ja üldlaulupeoga algab maikuus üle-eestiline väliseesti näituste festival, mis kestab kuni aasta lõpuni. Festivali käigus eksponeeritakse väliseesti kogukondade, Eesti mäluasutuste või nende ühistööna valminud väliseesti teemalisi näitusi.

Esimene näitus «Elukaare kaks otsa» jõudis Eestisse Kanadast, Väliseesti Muuseumist (VeMu), ja see avatakse kolmapäeval, 29. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis.

"Elukaare kaks otsa"

  • valminud Torontos Väliseesti Muuseumis 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. 
  • Toomas Volkmanni (Eesti) ja Kristen Dobbini (Kanada) fotod kujutavad Kanada eestlaskonna kõige eakamaid ja kõige nooremaid liikmeid.
  • Volkmanni fotodel näeme neid, kes sündinud samal ajal, kui Eesti Vabariik.
  • Fotosid täiendav tekstid, kus eakad võtavad lühidalt kokku oma elutee ning elutarkused.

Noor Kanada Eesti fotograaf Kristen Dobbin jälgis 2017. aastal kaameraga Ontarios tegutseva Jõekääru lastelaagri suve. Laager, mis jäi Dobbinile tema laspepõlves kättesamatuks, kuna ta ei osanud eesti keelt, võtab nüüd vastu kõiki, kes oma eestlust edendada soovivad. Dobbini fotod annavad aimu sellest, millsed on noorimate väliseestlaste argi- ja pidupäevad selles pika ja väärika ajalooga laagripaigas.   

Nii kodu- kui väliseesti mäluasutused on viimaste aastate jooksul loonud märkismisväärse hulga näitusi, mis käsitlevad eesti diasporaa ajaloo erinevaid etappe ja aspekte. Osa neist on Eestis varem eksponeeritud, suurt osa näeb Eesti publik esmakordselt. 

Programmis on kokku 16 erinevat näitust Eestist, Kanadast, Austraaliast ja Rootsist, mida terve suve vältava festivali jooksul näidatakse. Näituseid saab vaadata kokku kolmeteistkümnes erinevas mäluasutuses ja viies erinevas linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Võrus. 

Käsitlemist leiavad nii põgenemislood kui ka põgenikelaagrite elu- ja olukirjeludsed. Kajastatud on ka väliseesti kogukondade erinevad tegemised, harrastused ja saavutused. Lisaks II maailmasõja põgenikest ja nende järeltulijatest jutustavatele väljapanekutele vaadeldakse ka eestlaste varasemat väljarännet Kanadasse ja Siberisse. 

Ajaloonäituste kõrval saab näha fotonäitusi ja väljapanekuid, mis kasvanud välja suulise ajaloo projektidest või eesti naiste käsitööharrastusest. Üks näitustest räägib kõigi baltlaste, sealhulgas baltisakslaste, põgenemise ja Kanadas uue kodu ehitamise loo.

Festivali ajal avatakse ka mõned päris uued näitused: Eesti Rahva Muuseumis ERM-i ja Väliseesti Muusesumi (VEMU) koostööna valmiv "ESTO – globaalse eestluse hoidja" ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis "Eesti sport Kanadas".

Sügise hakul lähevad näitused teisele ringile, see tähendab, et need muudavad asupaika – ikka selleks, et võimalikult palju vaatajaid neid näha saaks.

Festivali korraldavad väliseesti ja -balti kultuuripärandiga tegelev MTÜ Baltic Heritage Network ja Torontos asuv VEMU koostöös paljude Eesti ja väliseesti mäluasutustega. Ettevõtmist toetavad Eesti Teadus- ja Haridusministeerium / rahvuskaaslaste programm ja Estonian Studies Centre/VEMU.

Teavet kõigi näituste ja nende asupaikade kohta leiate Facebookist ja veebilehtedelt www.balther.net ja estofestival.com.

Tagasi üles