/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2019/04/22/11969011t1h6cb0.jpg)
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul vastutavad hooldekodu juhid ja omanikud selle eest, et klientidele oleksid tagatud inimväärsed elamistingimused.
Minister Kiik Aa hooldekodust: muutuste sisseviimine on juhi vastutus (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas reedel, kuidas Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuvast Aa Hooldekodust on viimase viie aasta jooksul kaduma jäänud kolm maja elanikku.
Roojased linad, inimeste kambrisse lukustamine, üle maja leviv ebameeldiv lõhnasegu, täid-tingud ja peksmine – need on vaid mõned häirivad näited, mida õiguskantsler, politsei- ja piirivalveamet, veterinaar- ja toiduamet, sotsiaalkindlustusamet ja teised ametkonnad on Ida-Virumaal asuvale Aa hooldekodule üle kümne aasta ette heitnud.
Kiik ütles loole kommentaariks, et inimeste väärikus, turvalisus ja heaolu on elementaarne nõue. «Kellegi inimväärikust ei tohi kunagi riivata. Hooldekodu juhid ja omanikud vastutavad esimesena selle eest, et nende klientidele oleksid tagatud inimväärsed elamistingimused,» ütles ta.
Küsimusele, kuidas on võimalik, et kümnetest ettekirjutustest hoolimata Aa Hooldekodu tegutseb, jättis Kiik otsesõnu vastamata. Küll aga tõi ta välja asjaolu, et täna võivad hooldekodud töötada ilma riigipoolse tegevusloata.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on hooldekodu juhtide enda vastutus, kas ja kuidas nad sotsiaalkindlustusameti pakutud lahendusi ellu viivad.
«Kui hooldekodu töös on puudused, siis on sotsiaalkindlustusametil võimalik teha asutusele ettekirjutus. Ettekirjutuste mittetäitmisel saab rakendada sunniraha,» rääkis Kiik.
Sotsiaalministri sõnul muudab olukorda paremaks järgmise aasta algusest kehtima hakkav üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa nõue.
«Nende nõuete rakendamine korrastab üldhoolekande turgu – ebakvaliteetset teenust on järjest raskem pakkuda,» ütles Kiik.
Sotsiaalminister tunnistas, et hooldekodude üldine olukord pole kiita ning on võetud seega kõrge tähelepanu alla. Sotsiaalkindlustusamet alustas 2018. aastal koostöös terviseameti ja ravimiametiga olukorra hindamist Eesti üldhooldekodudes.
«Juba esimeste kontrollvisiitidega ilmnes hooldekodude töös mitmeid puudusi nii hooldus- kui ka raviplaanide koostamises, aga ka näiteks inimese vajaduste hindamise,» märkis Kiik.
Vallavanem: mida meie teha saame?
Aa hooldekodu elanikud on eakad, endised vangid, alkohoolikud, vaimsete probleemidega või lihtsalt elu hammasrataste vahele jäänud inimesed. Suurel osal hooldatavatest pole perekonda ja nad on sinna suunatud kohalikust omavalitsusest.
Sotsiaalminister Kiik tõi esile kohalike omavalitsuste olulise rolli, kelle tähelepanu pärast hooldusele suunamist ei tohi raugeda. «Tuleb olla nõudlik oma elanikele pakutavate teenuste kvaliteedi suhtes,» märkis ta.
Lüganuse valla abivallavanem ei soovinud tema juhitavas vallas asuvast probleemsest Aa hooldekodust suurt midagi kuulda. «Mida omavalitsus peaks ette võtma? See on eraisiku kätes, pole valla asutus,» ütles valla abivallavanem Risto Lindeberg.
«Me kontrollime, kuidas meie poolt suunatud inimesed seal ennast tunnevad. Aga tõenäoliselt tuleb meil seal kohal käia,» rääkis ta. Lindeberg ei teadnud, et hooldekodus on ebaseaduslik eralduskamber, kuid oli kuulnud, et politsei on seal sage külaline. «Seal on üksikuid juhtumeid jah, kus on kadunud ja leitud. Ja politsei on käinud ka, aga see pole vallaomandis olev hooldekodu. Äkki tahaksite midagi positiivset meie vallast hoopis kirjutada, näiteks motokrossi MMist, mis kohe tuleb,» rääkis Lindeberg.
Ametid kiruvad Aa hooldekodu
Veterinaar- ja toiduamet on teinud viimase kahe aasta jooksul Aa hooldekodule viis ettekirjutust. Kontrollimisel tuvastati muuhulgas, et köögi laed pragunevad ning juurviljade hoiustamise ja koorimise ruumides on laes ämblikuvõrgud ja armatuurikuplites surnud kärbsed.
Tööinspektsioon tuvastas selle aasta alguses hooldekodus 14 rikkumist töösuhete kui ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Tööohutusalaste rikkumiste asjus on käimas menetlus.
Terviseamet on alates 2017. aastast algatanud 13 menetlust, mida on keskmisest rohkem. Kaebusi on olnud mitmesuguseid: muuhulgas on kurdetud kahjurite, personali ükskõiksuse ning joogivee ja toidu kvaliteedi üle. Kolmel korral on amet teinud ettepaneku tegevuse parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe korra tegi terviseamet ka ettekirjutuse, mille põhjuseks olid voodikohtade arv ning magamistubade pindala ja sisustuse ning tualettruumide olukord. Hooldekodule määrati ka sunniraha, sest hooldekodu ei suutnud ettenähtud tähtajaks puudusi kõrvaldada.
Häirekeskus on Aa hooldekodus juhtunule reageerinud alates 2016. aasta 26. maist 264 korda ja nendest 175 korral oli vaja kiirabi, 58-l politseid, kolmel korral on reageerinud päästjad ning 28 korral on olnud tegu kompleksjuhtumiga, millele on reageerinud mitmesugused abi osutavad organisatsioonid.
Õiguskantsleri kantselei ametnikud on seal käinud kolm korda. Lisaks hiljutisele käigule 2018. aasta suvel veel 2007. aastal ja 2013. aastal. Iga kord on ette heidetud eraldusruumi kasutamist.
Sotsiaalkindlustusamet käis asutuses 2018. aasta kevadel ja leidis, et kaheksa hooldustöötajat ei ole piisav töötajate arv, et tagada kõigi 123 inimese hooldustoiminguid. Soovitati kaaluda hooldustöötajate arvu suurendamist. Juhiti tähelepanu sellele, et hooldustöötaja põhikoolituse on kaheksast hooldajast läbinud viis.