Tulevikuerialad, mida tasub õppida

Foto: SCANPIX

Kooli lõpp on kohe ukse ees ja erialade valik võtab silme eest kirjuks. Uurisime, mida tasub õppida, et tulevikus oleks tööd ja põnevaid karjäärivõimalusi.

„Tegelikult tasub õppima minna iga eriala, kui tehakse teadlik otsus ja see paneb silma särama,” julgustab noori Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma, kuid lisab, et erialavalikul tasuks silmas pidada eelkõige seda, millistel ametikohtadel on tulevikus töötajaid vaja, mis ennast huvitab ja millised on töötingimused. Samal arvamusel on Tartu Ülikooli karjäärinõustaja ja nõustamiskeskuse juhataja Kristel Lään-Saarik, kes rõhutab, et erialavalikul pööraku noor peaasjalikult tähelepanu oma huvidele, võimetele, vajadustele, ootustele ja väärtustele.

Samuti soovitab Lään-Saarik mõelda sellele, et erialavalikut ei tehta ainult üks kord, õppida on kasulik kogu elu. Ta julgustab nõu ja tuge küsima vanematelt, õpetajatelt, sõpradelt ning karjäärispetsialistilt, kes aitab paremini mõista iseennast ja luua seoseid huvide, õppimisvõimaluste ja töömaailma vahel.

OSKA uuring

OSKA on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, selgitab Randma ning lisab, et OSKA uurib Eesti tööjõuvajadust lähema kümne aasta jooksul ja uuringuid koostab Kutsekoda. Maailma tulevikutrendidega kursis olemiseks soovitab ta silma peal hoida näiteks Maailma Majandusfoorumi, McKinsey Instituudi, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ja teiste uurijate töödel.

Uuringu tulemustest selgub, et tulevikus toovad kindlasti leiva lauale ametid, mis on seotud tehnoloogia arendamise, hooldamise ja kasutusele võtmisega eri elualadel, olgu selleks tööstus, tootmine, tervishoid, kaubandus, põllumajandus vms, räägib Randma. Aastaks 2025 prognoositakse tema ütlust mööda töötajate arvu kasvu IT-aladel, puidutööstuses, masinate ja seadmete hoolduses, teaduses ja arenduses, inseneribüroodes, disainialal, konsultatsioonivaldkonnas ning seoses rahvastiku vananemisega ka tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Peale selle on töötajaskonna kõrge keskmise vanuse tõttu terav tööjõuvajadus juba praegu energeetikas ja hariduses.

Innove juhatuse esimees Birgit Lao rõhutab, et üks tulevikutöö on kindlasti õpetajaamet ja ka Innove paneb selle valdkonna toetamisele suurt rõhku. „See on hea võimalus ennast teostada, olla positiivne eeskuju, arvamusliider ja protsesside mõjutaja nii kogukonna kui ka riigi tasandil,” räägib Lao.

Ligemale pooltel tulevikutöötajatest peaks olema kõrg- ja kolmandikul kutseharidus, nähtub OSKA uuringust. Ettevõtjad rõhutavad tavaliselt, et neil jääb puudu praktiliste oskustega töötajatest, seega kutse- või rakenduskõrghariduse lõpetajatest. Randma sõnul on eriti hinnatud need, kes on alustanud õpinguid kutsekoolist ja liiguvad seejärel järgmistele haridustasemetele, näiteks rakenduskõrgharidusse või magistriõpingutesse. Birgit Lao toob ühe põneva võimalusena välja töökohapõhise ehk õpipoisiõppe. Kaks kolmandikku õppest toimub ettevõttes ning kogu õpe ongi kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöö. Töökohapõhist õpet pakub praegu Eestis 22 kutsekooli ja erialade valik on lai.

Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtu- ja nõustamiskeskuse juhataja Anne Urbla sõnade järgi on tööturul enim puudus inseneriharidusega töötajatest. Näiteks juba praegu on suur tööjõupuudus sellistes valdkondades nagu teede projekteerimine, geoloogia ja mäendus, kütte- ja veeseadmete projekteerimine, materjali- ja keemiatehnoloogia. Puudust tuntakse ka energeetika-, mehaanika, mehhatroonika- ja ehitusinseneridest. Insenerivaldkonna erialade kõrval annab noorele kindlustunde tuleviku osas infotehnoloogia õppimine, sest nüüdki otsitakse töökäsi välismaalt. Üha olulisemaks muutub IT-teadmistega spetsialistide osakaal kõikides valdkondades, sest kasu digitehnoloogiatest ei tõuse ainult IT-sektorist.

Siiski toonitab Lään-Saarik, et prognoosid ja uuringud annavad küll olulist infot ning lisavad noore karjääriteele kindlust või uusi nüansse, kuid vaid nende põhjal erialavalikut tehes ei pruugi inimene olla õnnelik ja rahul. Seetõttu on tema sõnul oluline tähelepanu pöörata ka oma huvidele ja võimetele ning mõelda, millist elu keegi soovib.

Tulevikutöötaja

Kuna tööealine elanikkond väheneb, tuleb meil kõigil õppida ja töötada kauem ning oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada, et töötajana oma väärtust hoida ja kasvatada, rõhutab Randma ning lisab, et tulevikus ootavad ettevõtjad töötajatelt nii häid erialaseid kui üldoskusi: hästi tuleb tunda oma eriala ning ka osata teha koostööd, suhelda võõrkeeltes, lahendada probleeme, tunda eri kultuure, olla loov ja kriitiliselt mõelda.

Just seetõttu tasub Randma sõnul põhikoolis ja gümnaasiumis keskenduda üldoskuste arendamisele: koostöö, probleemide lahendamine, suhtlemis- ja võõrkeelteoskus, eri kultuuride tundmine, kohanemisvõime ja õpioskus, analüüsioskus ja kriitiline mõtlemine, tehnoloogia kasutamine, tervikpildi nägemine – kõik need oskused aitavad ka töökohal hästi toime tulla ja hinnatud kolleegiks areneda. Samuti on Randma jutu järgi põhjust endas üles otsida huvi loodusainete ja matemaatika vastu; uute tehnoloogiatega hakkama saamist toetavad algoritmiline mõtlemine ja uudishimu.

Kas robotid võtavad meie töö ära?

Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige, OSKA arendusjuht

Enam kui pooltel töökohtadest on juba võimalik automatiseerida ligikaudu kolmandik tööülesannetest ja rutiinsed ülesanded võtab tehnoloogia enda kanda. See tähendab, et tulevikus teeme aina keerulisemat, aga ka põnevamat tööd ning kuna töökäsi jääb vähemaks, võimaldavad automatiseerimine ja digitaliseerimine kompenseerida tööjõupuudust. 

Teisalt aitavad tehnoloogilised abimehed täpsemini diagnoosida ja saadud infot arvesse võttes paremini ja kiiremini tegutseda. Robotid tulevad appi ka tingimustes, mis on inimesele rasked taluda, näiteks sügaval vee all, kõrgustes jm.

Inimene jääb vähemasti lähiajal selleks, kes masinatele korraldusi annab ja tulemusi tõlgendab. See toob kaasa uute oskuste vajaduse eri elualadel. Töötajatel tuleb õppida oma tööga seotud tehnoloogiat kasutama, samuti tegelema rohkem probleemide ja uute olukordade lahendamisega.