:format(webp)/nginx/o/2019/02/26/11826666t1h305b.jpg)
Euroopa Parlamendi valimised olid oma tulemustes vastureaktsioon Eesti sisepoliitilisele võimujaotusele. Võidu võttis ju riigikogu opositsioon. Enim hääli kogunud Marina Kaljurand loodab, et valijate seas oli ka rohkem noori, sest just nemad peavad Euroopa asjades kaasa rääkima.
Marina Kaljurand: tahan, et noored otsustaksid ise oma elu üle (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljurand märgib, et noored on poliitiliselt aktiveerunud. Kasvõi mitmendat kuud jätkuvate kliimaprotestide näol.
«See huvi on, aga see on mingisugune grupp. Kuidas jõuda nüüd järgmisteni,» sõnastab ta ülesande. Kui noored ei vali, teeb seda nende eest mõistagi keegi teine.
«Ma tahan, et noored ise otsustaksid oma elu üle. Et ei juhtuks nii nagu Suurbritannias, kus vanaemad otsustasid, millises riigis – ja väljaspool Euroopa Liitu – hakkavad noored elama. See ei ole õige,» ütleb Kaljurand.
Euroopa Parlamendis kavatseb ta seista klassikaliste sotsiaaldemokraatlike väärtuste eest: võrdsed võimalused ja rohkem õiglust. Nagu näitavad valimistulemused üle Euroopa, on valija jaoks ka kliima selge prioriteet, lisab ta.
Diplomaadina nii Washingtonis kui Moskvas ning välisministrina üle maailma Eestit esindanud Kaljurand tunnistab seejuures, et oma meelisteemade juurde ei pruugi ta pääseda.
«Ma saan väga hästi aru, et kõik ei saa tegeleda välispoliitikaga. Eriti kui praegu läheb Euroopa Parlamenti kolm endist välisministrit.»
Järgmine teetähis on Kaljurannale 4. juuni, kui Brüsselis kohtub esimest korda uus sotsiaaldemokraatide fraktsioon. Pärast seda lubab ta oma plaane ka täpsustada.