Väikseima häältesaagi saanud üksikkandidaat: mingi lootus oli

Argo Mõttus Foto: Erakogu

Europarlamendi valimistel üksikkandidaadina hääli püüdma läinud Argo Mõttusele (33) vaatas pärast südaööd tulemuste selgudes telefonist vastu muserdav häältesaak – 55. Ühtlasi oli tegemist ka nende valimiste madalaima tulemusega. 

«Ikka natuke masendav,» kirjeldas Mõttus sooritust. «Mingi lootus oli, et on sõltumatu kandidaat ning soovitakse selle poolt hääletada. Tsensuur ja eetrikeeld nullis kõik ära. Ei saanud üldse oma seisukohti avaldada.» 

Rahvusringhäälingus avaldati kandidaati tutvustav kolme ja poole minuti pikkune videoklipp, eraldi debatti üksikkandidaatidele ei tehtud. «Ei proovitud võrdset hääleõigust tagada kõigile,» kritiseeris Mõttus. 

Võttis valimisteks laenu 

Euroopa Parlamenti kandideerimiseks tuli igal kandidaadil tasuda 2700 euro suurune kautsjon. Üksikkandidaadi jaoks oli tegu suure summaga, mida oli omajagu keeruline kokku saada. «Natuke pidi tuttavatelt laenama.»

Isiklikule kampaaniale ta rohkem raha ei kulutanud. Kes andis Mõttusele hääle, pole üksikkandidaat uurinud. «See on salajane ka. Väga ei tohi tülitada,» põhjendas ta. 

Põlvamaal IT-valdkonnas tegutsev Mõttus märkis valimiste kodulehel oma ametiks hoopis «põliseestlane». «See oli reklaam, määratlesin end sellena.» Erakondadest on talle sümpaatseim just põhjanaabrite Põlissoomlaste erakond.

«Viie aasta jooksul saan kõik sõgedused ära hoida ning samal ajal veel kohalikke parteilasi nahutada.»

Üksikkandidaadil on ka oma kampaania veebileht, kus on ta muuhulgas välja käinud, kuidas liberalismi anarhia peab lõppema ning nn kollast ajakirjandust tegevad portaalid peaks kinni panema. Ka näiteks Euroopa Parlamendi kandideerimise kautsjoni piirangu kaotaks ta ära, tühistaks kõik kinnisvara maksud üle Euroopa ning piiraks üürituru tekkimist. «Viie aasta jooksul saan kõik sõgedused ära hoida ning samal ajal veel kohalikke parteilasi nahutada,» lubas ta valijatele. 

«Põhimõtteliselt majanduskriisid on tekkinud liberalismist, mis tähendab, et regulatsioon on puudulik, et n-ö üksikisiku liberalismi ei piirata. See ongi täielik anarhia, et osad isikud saavad teiste arvelt rikastuda sellisel ebaloomulikul viisil,» selgitas Mõttus. Liberalism on tema sõnul regulatsiooni puudumine. «Kõik moraalid maha, regulatsioonid maha, kõik on niisugune moraalitu elu,» loetles ta. 

«Kõik pealkirjad on kannatus.»

Meelelahutusportaalidele heitis ta ette pealkirju. «Kõik pealkirjad on kannatus.» Konkreetseid näiteid ta kommentaaris välja ei toonud, kuid märkis, et tal on tegelikult nii mõnigi näide üles kirjutatud. Oma valijatele lubas ta Cosmpolitani sulgeda. 

Edasistest plaanidest rääkides märkis Mõttus, et Eestile oleks vaja üht parempoolset erakonda, samuti võiks ära kaotada erakondade loomiseks vajaliku 500 liikme nõude. 

«EKRE, Isamaa – nad on näiline vastandumine.» Omajagu kriitikat jagub Mõttusel üle 65 500 hääle saanud sotsiaaldemokraatide esinumbrile Marina Kaljurannale. «Mina näiteks pole üldse kursis tema seisukohtadega, lihtsalt toodi küsitluste järgi tema esile.»

«EKRE, Isamaa – nad on näiline vastandumine.»

Eelmistel, 2014. aasta europarlamendi valimistel oli väikseimaks häältesaagiks 36, selle tulemuse sai konservatiivide nimekirjas kandideerinud Kaarel Jaak Roosaare.  

Lisaks Argo Mõttusele pürgis üksikkandidaadina europarlamenti toitumisnõustaja Erik Orgu, riigikogu liige Raimond Kaljulaid, ettevõtja Harry Raudvere ning Maria Kaljuste. 

Madalaima häältesaagi kogunud kandidaadid: 

1. Argo Mõttus (üksikkandidaat) – 55 häält 

2. Monika Haukanõmm (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – 215 häält

3. Julia Sommer (Eestimaa Ühendatud Vasakpartei) – 223 häält

4. Marek Reinaas (Eesti 200) – 239 häält 

5. Liina Normet (Eesti 200) – 292 häält 

6. Lauri Tõnspoeg (Elurikkuse Erakond) – 295 häält 

7. Kristiina Tõnnisson (Eesti 200) – 339 häält 

8. Triin Saag (Eesti 200) – 387 häält 

9. Kätlin Kuldmaa (Isamaa) – 401 häält 

10. Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – 405 häält