Oravate võit, mille varjutas sotside võit

Euroopa Parlamendi valimised võitis Reformierakond, Keskerakond pääses ehmatusega.

Euroopa valimistulemuste analüüs «Euroopa Parlamendi kese jäi õhemaks, aga ei kadunud kuhugi»

Euroopa Parlamendi valimised Eestis läksid laiemas plaanis kõige oodatumat rada. Reformierakond võitis valimised ja sai europarlamenti kaks kohta, millel istuvad Andrus Ansip ja Urmas Paet. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber Marina Kaljurand tegi nii hea isikliku tulemuse, et tõi sotsidele ka teise mandaadi, mille saab Sven Mikser, seejuures vaid 30-häälelise paremusega Indrek Tarandi ees.

Keskerakonna esinumber Yana Toom suutis Ida-Virumaa nigelale valimisaktiivsusele vaatamata täita partei miinimumprogrammi ning saada koha europarlamendis. EKRE tugev töö erakonnana tervikuna tagas koha Jaak Madisonile, kes sai ka isiklikult EKRE kandidaatidest parima tulemuse.

Eesti nn Brexiti-saadikuks jääb Isamaa esinumber Riho Terras, kes saab europarlamenti pärast seda, kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidust lahkunud.

Seega jäid Eestis valimistulemused suuremate üllatusteta. Veidi väiksemaid üllatusi ja märkimist väärivaid fakte tulemustest siiski leiab.

ERAKONNAD PULKADEKS

SDE tõus

Esiteks muidugi sotside suur edu. Paljuski põhines see Marina Kaljurannal, kes kogus 65 559 häält. Selle häältekoguse suurusest annab aimu asjaolu, et sotsid said üldse kokku 77 384 häält, see teeb Kaljuranna häälte osaks 84 protsenti kõigist sotside häältest. Isiklikult paremuselt teise häältesaagi kogunud Andrus Ansip sai 41 006 valija toetuse.

Kaljuranna tulemus on niivõrd hea, et Reformierakonna ülitugevast nimekirjast jäid sotsid maha vaid 10 000 hääle jagu. Sotsidele teeb ilmselt rõõmu ka asjaolu, et nad parandasid kõige enam oma tulemust 2014. aasta europarlamendi valmistega võrreldes. Hääli koguti koguni 10 protsendi võrra rohkem kui viis aastat tagasi.

«Inimesed on näinud, kuidas ma olen töötanud ja mida ma olen teinud,» ütles Kaljurand pärast tulemuste selgumist Postimehele. «Need valimised olid kombinatsioon mõlemast, sotsiaaldemokraatlikust maailmavaatest ja inimestest, keda tuntakse ja usaldatakse.»

Varem kaks korda üksikkandidaadina europarlamenti pääsenud Indrek Tarand jäi sellistest tulemustest seekord väga kaugele. Sotside nimekirjas kandideerinud Tarand kogus 2856 häält.

Vaata suurt valimispidude galeriid:

Keskerakond hingab välja

Suur pingelangus on valimistulemus Keskerakonnale. Miks nii? Alles ju loodeti kaht kohta europarlamenti? Aga just seetõttu, et vaatamata venekeelsete valijate suurele ärajooksmisele Keskerakonna juurest, Isamaa ja EKREga valitsuse tegemise tõttu languses olevale reitingule, suutis Keskerakond siiski saada ühe mandaadi.

Kui 2014. aastal kogus Keskerakond Ida-Virumaal ligemale 60 protsenti häältest, siis seekord vaid 35,4 protsenti. Tookord sai Keskerakonna nimekiri Ida-Virumaal 11 646 häält, nüüd vaid 4860 häält. 

Yana Toom kogus 27 003 häält, mis on veidi enam kui pool kõigist Keskerakonnale antud häältest. See näitab siiski, et Keskerakonna ülejäänud nimekiri suutis kamba peale tuua Toomile olulist toetust. Ainult omaenda häältega oleks Toom jäänud Brüsseli lennuki ukse taha.

Selline tulemus on Toomi enda jaoks aga kindlasti pettumus, mida ta väljendas juba eile õhtul, kui lahkus Keskerakonna valimispeolt veel enne, kui tulemused selgusid. Põhjenduseks ütles ta Ida-Virumaa alla ootuste valimisaktiivsuse, mille põhjustas tema sõnul Keskerakonna otsus teha EKREga valitsus. «Vaata ringi, ma olen ju üksinda,» ütles ta Postimehe reporterile. «Surve on nii suur. Sellepärast ma valmistun halvimaks.»

Halvimat siiski ei tulnud, Keskerakond täitis miinimumprogrammi, kuid mõru pill on nende jaoks kindlasti asjaolu, et kaks opositsioonierakonda – Reformierakond ja SDE – said kahepeale kokku tunduvalt rohkem hääli kui kolm koalitsioonierakonda. Täpsemalt öeldes 40 000 häält rohkem.

Kohe näha, et tulevased kolleegid. Andus Ansip Jaak Madisonil kätt siiski surus, aga pigem möödaminnes ja silmsidet loomata. Foto: Tairo Lutter

Reformierakond, nagu ikka

Reformierakond võitis järjekordsed valimised ning saadi kahe protsendi võrra enam hääli kui viis aastat tagasi. Oma peamist rivaali Keskerakonda löödi peaaegu kahekordse häälte ülekaaluga. Osaliselt oli selline tulemus aimatav, sest Eesti valijate poolehoidu näitasid selgelt juba riigikogu valimised, mille Reformierakond võitis ka nende endi ootusi ületavalt võimsalt. Kuna piltlik ootuste ületamise rändkarikas läks seekord sotsidele, võib Reformierakonna tulemust pidada nende tavapäraseks saavutuseks.

Suurüllatus oleks oravatele olnud ka kolmanda europarlamendi mandaadi saamine, kuid sellest jäi neil siiski palju puudu. Üllatavaks võib pidada nende nimekirja teise numbri, endise peaministri Taavi Rõivase tulemust, mis on Ansipi ja Paeti kõrval üsna kahvatu 7707 häält. Kolmanda mandaadi jaoks vajanuks Reformierakond veel 10 000 häält lisaks.

Valimisõhtul tulemuste saabumise esimestel hetkedel tundus Isamaa esinumbrile Riho Terrasele, et töökoht Brüsselis on juba kindel ja võib võidutantsu valla päästa, aga... Foto: Taavi Sepp / Scanpix

kümmekond minutit hiljem saabus nõutus. Sees..., väljas..., võibolla... Isamaa esinumber Riho Terras jäi pärast tulemuste väljakuulutamist vastandlike emotsioonide küüsi. Foto: Tairo Lutter

Isamaa, ootuste aeg

Valimistulemuste selgudes juba juubeldada jõudnud Isamaa poliitikud pidid siiski mõne hetke pärast hoogu tagasi tõmbama, sest nende esinumber Riho Terras pääses nn ootenimekirja. Terras pääseb europarlamenti siis, kui Ühendkuningriik lõpuks Brexiti ellu viib ning Eesti saab Euroopa parlamendis juurde seitsmenda koha.

Isamaa ehk suurim unistus oli püüda kuuendat ehk viimast kindlat kohta europarlamendis. Oli selge, et selleks tuleb alistada EKRE. Seda ei suudetud. Terras kogus 21 474 häält, mida on vaid umbes tuhande jagu vähem kui EKRE Jaak Madisonil. Terrase isiklikul tulemusel pole midagi häda, kuid erakond tervikuna pidanuks saama mandaadi kindlustamiseks üle 4000 hääle rohkem.

Terras valimistulemuste pärast erakonna valimispeol suurt pettumust välja ei näidanud, öeldes, et see on normaalne demokraatia. Terrase sõnul läks Isamaal hästi, sest ületati ennustatud tulemust.

EKRE meeskonnatöö

Rahvuskonservatiivide nimekirja esinumbrid Mart ja Martin Helme olid juba enne valimisi välja öelnud, et jätkavad ministritena ja europarlamenti ei lähe. Seega oli neil tarvis vormistada koht Jaak Madisonile. Suure töö tegi ära Madison ise, kes oma 22 823 häälega võttis veidi enam kui pooled kogu EKRE nimekirjale antud häältest.

Teiste kandidaatide, sealhulgas Helmete toetus oli aga piisavalt suur, et tuua vajalik lisa mandaadi kindlustamiseks. Kokkuvõttes jäi EKRE jaoks europarlamendist välja jäämise oht kaugele, samuti jäi kaugele võimalus saada veel teinegi mandaat.

Keskerakonna selja taha jätnud Raimond Kaljulaid tegi üksikkandidaadina tubli kampaania ja tulemuse, ometigi jäi europarlamentääri koht üsna kaugele. Foto: Tairo Lutter

Üksik Kaljulaid

Keskerakonnast lahku löönud ja üksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaid kogus 20 643 häält. Võrreldes teiste kandidaatide isiklike tulemustega on see väga hea tulemus. Terras jäi vaid tuhande hääle kaugusele, Madison paari tuhande kaugusele. Europarlamendi koht jäi aga veel kaugemale. Sisuliselt vajanuks Kaljulaid veel 15 000 häält lisaks, et saada endale nn Brexiti-koht.

Kaljulaidi populaarsust näitab aga asjaolu, et endise Põhja-Tallinna linnaosavanemana võttis ta pealinnas pooled oma kogutud häältest, rohkem kui kõik Isamaa kandidaadid ühtekokku. Ida-Virumaal tegi Kaljulaid Keskerakonna ja sotside järel kolmanda tulemuse.

Mis ehk sellises olukorras veel Kaljulaidi tuju parandab – ta kogus kaks korda rohkem hääli kui Eesti 200 nimekiri kokku.

Eesti 200 – 10 706

Napilt riigikogust välja jäänud erakond ei suutnud eurovalimistel nii head tulemust korrata. 3,2 protsenti kõikidest antud häältest jättis erakonna mandaadist kaugele. Erakonna juht Kristina Kallas kogus 4773 häält, eurovalimiste esinumber Lauri Hussar 3078 häält. Erakondade toetusuuringutes on seni olnud Eesti 200 reiting tõusuteel, seda eriti venekeelse valijaskonna seas. Europarlamendi valimistel oli nende eelistus Eesti 200 asemel Keskerakond ja Raimond Kaljulaid.

KÕIK TULEMUSED

EESTI TÜKKIDEKS

Keskerakond sai Tallinnas sotsidelt sugeda

Kuigi Eesti on Euroopa Parlamendi valimistel üks suur ringkond, näitavad maakondlikud valimistulemused palju huvitavat erakondade tippkandidaatide toetuse jaotumisest ning üleüldisest parteide tugevusest.

Kõigepealt peamine – pealinn. Et Keskerakond on Tallinnas toetuse poolest kehvas seisus, näitavad uuringud juba mitu kuud. Nüüdne valimistulemus näitabki, et olukord on tõesti nigel. Keskerakond ei kaotanud pealinnas ainult Reformierakonnale, vaid ka sotsidele.

Tallinnas kogus Reformierakonna nimekiri 30 708 häält, sotsid 22 858 ja Keskerakond 20 611 häält. Keskerakonna pealinnas saadud 18 protsenti häältest peegeldab üsna täpselt Kantar Emori uuringutes Keskerakonna toetust tallinlaste seas.

Raimond Kaljulaid jäi Keskerakonnast maha 10 000 häälega ning võiks isegi öelda, et Tallinnas võitmiseks jäi Keskerakonnal puudu just üks Raimond Kaljulaid.

Maakonnad SDE-punased

Kui Tallinnas jäid sotsid teiseks, siis maakondlik Eesti kaart värvub üsna sotside värvi punaseks. SDE võitis europarlamendi valimised 11 maakonnas. Sealjuures suudeti Reformierakond alistada näiteks oravate põlises kantsis Raplamaal. Teiseks tuldi Rapla- ja Harjumaal, Ida-Virumaal, Pärnumaal ning ka Tartus.

Keskerakonna seis on maakonniti üpris nigel. Võit Ida-Virumaal oli veenev 35,4 protsendi häältega, kuid mujal ei suudetud midagi ligilähedast. Ülejäänud maakondades tuli leppida neljanda-viienda kohaga kõikide oma põhiliste konkurentide järel.

Märkimist väärib, et mõnes piirkonnas väga tugevat toetust omav EKRE ei suutnud valimisi võita üheski maakonnas. Mitmes maakonnas suudeti võtta kolmandad tulemused, Võru- ja Põlvamaal ka teised kohad.

NIGELAD HÄÄLETAJAD

E-hääletajatelt pooled häältest

Osalemine Euroopa Parlamendi valimistel kujunes suuremaks kui viis aastat tagasi, aga seda oodatust oluliselt väiksemal määral. Seekord käis valimas 37,3 protsenti valijaskonnast, 2014. aastal 36,5 protsenti.

Enne valimispäeva võis ennustada aktiivsust, mis on oluliselt lähemal 40 protsendile ja selleks andis alust eel- ja e-valimistel osalemise kõrge protsent. Peaaegu pooled kõikidest häältest, mis seekordsetel Euroopa parlamendi valimistel anti, tulid e-häältena. See tähendab ka, et kogu üldine valimisaktiivsuse 0,8-protsendiline kasv tuli e-häältest. Kui digihääletajate hulk olnuks sama mis viis aastat tagasi, oleks üldine valimisaktiivsus sel korral isegi väiksem kui 2014. aastal.

Riigikogu valimistel oli e-häälte osakaal kõigi antud häälte seas isegi väiksem kui nüüd europarlamendi valimistel.

Ida-Virumaa oli nii 2014. aasta europarlamendi valimistel kui ka sel korral kõige madalama valimisaktiivsusega piirkond. On aga märkimisväärne, et Ida-Virumaal oli seekord valijate aktiivsus veel madalam kui 2014. aastal. See tähendab, et muukeelsete valijate huvi hääletama minna jäi oluliselt kehvemaks.

Väljaandele Põhjarannik teadaolevalt oli Ida-Virumaa keskmisest kõrgem valimisaktiivsus maakonnakeskuses Jõhvis, kuid kahes suuremas linnas Narvas ja Kohtla-Järvel jäi huvi valimiste vastu eriti madalaks.

Vaata valimispäeva pilte:

Ka Tallinnas 2014. aastaga võrreldes valimisaktiivsus langes, kuigi mitte nii suurel määral kui Ida-Virumaal. Viis aastat tagasi osales Tallinnas europarlamendi valimistel 44 protsenti valijaid, sel korral 42,2 protsenti.

Eesti maakondade peale kokku ongi Ida-Virumaa ja Tallinn need kaks piirkonda, kus valimisaktiivsus 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistega võrreldes langes. Kõikjal mujal on aktiivsus rohkem või vähem kasvanud.

Samas oli Tallinn ikkagi kõige suurema valijaaktiivsusega piirkond. Üle 40 protsendi käis valijaid oma häält andmas veel Harju maakonnas ja Tartu linnas. 40 protsendile kõige lähemale jõudsid aktiivsuselt Hiiu maakond, Lääne maakond ja Tartu maakond.

Kui Eestis kasvas Euroopa Parlamendi valimistel hääletanute arv võrreldes varasema korraga vaid pisut, siis Euroopas tervikuna on oodata isegi üle 50-protsendilist aktiivsust. Tõenäoliselt tuleb Euroopas kokku viimase 20 aasta kõige suurem aktiivsusnumber.

PROGNOOSID

Seekord Emor täpseim

Eesti uuringufirmade pakutud prognoosid olid enne valimisi harvanähtavalt üksmeelsed. Kantar Emor, Norstat ja Turu-uuringud ennustasid kõik kahte kohta nii Reformierakonnale kui ka sotsiaaldemokraatidele ning Keskerakonnale ja EKRE-le ühte kohta. Nii ka läks.

Kui aga valimistulemuste protsente täpsemalt võrrelda, siis selgub, et enim alahinnati Reformierakonna tulemust ja enim ülehinnati Keskerakonna tulemust. Kuigi Norstati nelja tuhandene valim lubaks veamääraks vaid poolteist protsenti, suutsid nad viie protsendiga Reformierakonda ala- ja Keskerakonda ülehinnata. Võitjaerakonda prognoosis suurima eksimusega Turu-uuringud. Ka Norstat lubas ekslikult võitu SDE-le. Samas said just Turu-uuringud kõige täpsemini hakkama SDE tulemusega.

Isamaale lubasid kõik uuringufirmad pigem natuke kehvemat tulemust, kui tegelikult tuli. Teiste erakondade tulemusi pigem natuke ülehinnati – ei Eesti 200 ega ka Rohelised suutnud enda reitingujärgset tulemust saavutada.

Üsna täpselt ennustasid Raimond Kaljulaidi kuueprotsendist tulemust Turu-uuringud ja Norstat, samas kui Kantar Emor hindas teda 2,8 protsendipunktiga üle.

Paar kuud tagasi riigikogu valimiste eel olid täpseimad Norstati uuringud. Seekord aga jõudis esimese kuue nimekirja tulemustele kõige lähemale Postimehe tellitud Kantar Emor.