Eurovalimistel jäi äärmuslaste triumf tulemata, kaks suurt kaotasid, rohelised näitavad suunda

Euroopa Parlamendi valimistel kaotasid kaks suuremat gruppi – Euroopa Rahvapartei ning sotsialiste ja demokraate ühendav grupp – mõlemad enam kui 30 kohta. Samavõrra ilmselt suurenevad liberaalide read. Võitjate hulka kuuluvad ka noored tänapäeva Euroopa vaimsust kandvad rohelised. 

Eesti valimistulemusi analüüsiv lugu «Oravate võit, mille varjutas sotside võit»

SUURRIIKIDE SUUND

Poola: PiSi haare tugevnes

Kuigi Õiguse ja Õigluse (PiS) partei tuli Poolas riigi tasemel võimule napilt ja võinuks ehk mitu aastat võimul olles esile kutsuda protestihäält enda vastu, siis nende positsioon põhilise opositsioonijõu – paremtsentristliku Kodanikeplatvormi suhtes hoopiski tugevnes.

Lõpetavas europarlamendis 19 mandaadiga esindatud PiSil on järgmises 21 kohta. Kodanikeplatvormi esindatus kahanes aga 22 koha asemel 18-le.

PiSi edu on kõnekas ka euroskeptiliste jõudude seas. Poolakate erakond on üks neist, kes on kindlalt tagasi lükanud liitumise Matteo Salvini, Marine Le Peni ja teiste venemeelsete parempopulistidega, kellega flirdib ka EKRE. Nende valimisedu tagab ilmselt USA-sõbralike ja Venemaasse mitte hästi suhtuvate eurokriitikute jätkuva tähtsuse europarlamendis.

Saksamaa: mõtles roheliselt

Euroopa Roheliste juhtkandidaat sakslane Ska Keller võis eile valimisõhtul Brüsselis europarlamendi suures saalis uhkusega oma mõttekaaslaste tulemustest rääkida. Foto: OLIVIER HOSLET / EPA / Scanpix

Vaatamata sakslasest juhtkandidaadile Manfred Weberile kandis paremtsentriste ühendav Euroopa Rahvapartei (EPP) kaotusi, saades senise 34 koha asemel 29. Veelgi hullema löögi said aga nende ammused põhirivaalid sotsid, kes kukkusid 27 kohalt 16-le.

Uhkusega võis tulemuste selgumise järel lavale astuda teine sakslasest juhtkandidaat – roheline Ska Keller. Paistab, et Saksamaa peegeldab kõige reljeefsemalt muret kliima pärast. Seal peaaegu kolmekordistus roheliste mandaatide arv – 8-lt 22-le.

Prantsusmaa: jah, Le Pen võitis.

Hiljuti Eestitki külastanud Prantsuse äärmusparempoolne Marine Le Pen sai valimisõhtul võidukõnet pidada. Foto: Bertrand Guay / AFP / Scanpix

Kui 2014. aasta valimistel saadud 20 mandaati oli Prantsuse paremtsentrit ühendavale Vabariiklaste parteile alandav võrreldes nende ajalooliste tulemustega, siis sel korral maandusid nad vaid seitsmele kohale. Paremini ei läinud ka sotsidel, kes kukkusid 12 kohalt viiele.

Võidukalt väljus neist valimistest president Emmanuel Macroni En Marche! 21 ning veelgi võidukamalt talle eelmistel presidendivalimistel kaotanud Marine Le Pen 23 mandaadiga.

Hispaania: sotside suurim edulugu

Hiljutistel parlamendivalimistel rekordhalva tulemuse saanud Hispaania paremtsentrit ühendaval Rahvaparteil käis käsi halvasti ka eurovalimistel, kus nende esindus sulas 17-lt 12-le. Samas tõusid efektselt ka eurovalimistel esirinda sotsid, saades 13 mandaadi asemel 20, mis teeb neid europarlamendi sotside fraktsioonis domineerivaks jõuks.

Euroopa paremäärmuslaste ridasid täiendavad samas viis uustulnukana sisse saanud Vox-partei saadikut.

Ühendkuningriik: Farage’i võit

Nigel Farage'i Brexiti-partei alistas Ühendkuningriigis nii leiboristid kui ka konservatiivid. Foto: TOLGA AKMEN / AFP / SCANPIX

Nii leiboristid kui eriti valitsevad konservatiivid said karistada oma Brexiti küsimuses heitliku meele eest. Seda, et Brexiti vaimsus pole vaatamata konarlikult kulgenud lahutuskatsele kuhugi kadunud, tõestas see, et 64 kohast 28 võttis Nigel Farage’i Brexiti-partei.

Itaalia: Salvini magushapu võit

Itaalia valimistulemused tõid rõõmu asepeaminister Matteo Salvinile, kelle erakond Liiga kogus riigi 73st kohast koguni 28. Teisele kohale mahtus vasaktsentristlik Demokraatlik Partei ja kolmandaks tuli veel üks populistlik jõud, Salvini Liigaga valitsusse kuuluv Viie Tähe Liikumine.

Salvini triumf piirdus Itaaliaga. Kui valimiste eel lootis Salvini, et äärmuslased suudaksid tõusta suuruselt kolmandaks või koguni teiseks jõuks Euroopa Parlamendis, siis tulemused andsid talle ninanipsu. Esialgsetel andmetel kogus Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon Salvini pundist täpselt ühe koha rohkem ning sellega surutakse äärmuslased hoopis suuruselt viiendaks jõuks parlamendis.

MIS JUHTUS NAABRITE JUURES?

Läti: Ühtsus tuli rongi alt välja

Mullu suvel tõsiselt kadumise piiril kõikunud kauaaegne peaministripartei Ühtsus, mis ametlikult kannab alates möödunud suvest Uue Ühtsuse nime, on rongi alt väljas.

Sel korral saadud 26 protsenti häältest ja kaks mandaati Läti kaheksast pole võrreldav küll 2014. omaga, kus nendega olid ligi pooled Läti valijad ja saagiks neli mandaati, aga on siiski muljetavaldav võrreldes põhjaga, kus nad korra ära käisid. Päästvatest asjaoludest esmatähtis on ilmselt eurovoliniku ja endise peaministri Valdis Dombrovskise kandieerimine esinumbrina.

Samas torkab silma ka see, et sel korral on Läti kaheksast kohast tervelt kolm vene erakondade käes. Kaks mandaati sai endale Koosmeel, mida juhib korruptsiooniuurimise tõttu peatatud mandaadiga Riia meer Nils Ušakovs, ühe kurikuulsa Tatjana Ždanoka Vene Liit.

Leedu: presidendivalimised aitasid paremjõude

Nii Leedu kristlikke demokraate ühendav Isamaa kui liberaalid peavad oma kohtade arvu säilimise eest ilmselt tänama presidendivalimiste teist ringi, kus omavahel konkureerisid kaks paremtsentri kandidaati.

Nagu näitab kümne aasta tagune kogemus, tähendab see, kui presidendivalimistel teist ringi pole (Dalia Grybauskaite sai toona riigipeaks saamiseks vajalikud hääled kokku esimeses ringis), ülimadalat osalust eurovalimistel.

Sel korral teine ring oli, mis mobiliseeris valijaid rohkem, aga kuna kandidaadid olid üllatuslikult suhteliselt samalt ideoloogiliselt suunalt, aitas see ka vastava suuna erakondade valijaid rohkem välja tulema. Eriti suureks õnneks peaksid neid tulemusi pidama ilmselt liberaalid, kes siseriiklikult on seoses endise juhi korruptsiooniskandaali tõttu tõsistes raskustes.

Üllatuslik ei ole samas Poola Valimisaktsiooni üks mandaat. Nende valijad on väga stabiilsed – tulles ootuspäraselt välja ja valides alati seda ainsat erakonda, kes neil rahvuspõhiselt Leedu poliitilisel turul saada on.

Soome: kristalliseerunud tulemused

Soome võit jäähoki maailmameistrivõistlustel läks inimestele rohkem korda kui Europarlamendi valimistel osalemine ja tulemused. Foto: KIMMO BRANDT / EPA / SCANPIX

Soome eurovalimised aastal 2019 pakkusid sisuliselt peaaegu üks ühele sama tulemust, mis neil oli aastal 2014. Ainus erinevus oli ühe liberaalse Keskerakonna koha minek rohelistele. Sama tendentsi oli näha juba nende hiljutistel parlamendivalimistel ning ilmselt peegeldab see kliimaprotestide ja -mure suuremat mõju meie põhjanaabrite ühiskonnas. Eurovalimistest hoopis enam läks soomlastele korda jäähoki maailmameistritiitli võitmine. 

UUS KOOSSEIS

Parem- ja vasaktsenter kaotas samas rütmis

Viimaste andmete järgi kukkus europarlamendi suurim grupp Euroopa Rahvapartei 213 kohalt 179-le ja suuruselt teine, vasaktsentrit ühendav Sotsialistid ja Demokraadid 184-lt 150-le ehk üks kaotas 34 ja teine 34 kohta.

Täienesid liberaalide read – 69-lt 107-le – aga seda esialgu suuresti tingimusega, et nad suudavad edukalt ühineda 21 mandaati võitnud Emmanuel Macroni liikumisega En Marche!. Juhul kui see peaks ebaõnnestuma, võib juhtuda, et Macroni liikumine hoopiski lõhub liberaalide gruppi, prantslastega on ähvardanud liituda näiteks Hispaania Ciudadanos, kes kasvas eile kaheksale mandaadile.

Liitumise korral võib aga arvata, et viiendiku liberaalide grupist moodustavad prantslased hakkavad selle kaudu ka oma rahvuslikke huvisid edendama, mis omakorda võib pisut muuta siiani ennekõike põhjamaiseid väikeriike koondanud fraktsiooni orientatsiooni.

Tsentrijõududest suurimaks tõusjaks võib pidada ilmselt rohelisi, kelle mandaatide arv kasvas 52-lt 70-le ning ilmselgelt on nemad koos üle Euroopa toimuvate noorte kliimaprotestidega suurimad Zeitgeisti kandjad.

Palju tähelepanu saanud paremäärmuslased võitsid küll kohti juurde, kuid loodetud tormi korraldada ei suudetud ning tulemused jäid oodatust kehvemaks. Hästi läks äärmuslastel Prantsusmaal ja Itaalias, kus suudeti võidud noppida. Ehkki kohtade arvu suudeti suurendada ja nii natsionalistidel kui populistidel on uues parlamendis senisest enam esindajaid, siis valimiste eel tehtud lärmile tulemus ei vastanud. 

MIS SAAB EDASI?

Homme ehk 28. mail kogunevad Euroopa riikide valitsusjuhid ja riigipead Brüsselisse erakorralisele ülemkogule, et teha oma esimene käik järgnevas Euroopa juhtkohtade jagamises.

Euroopa ülemkogu president (praegu Poola paremtsentrist Donald Tusk), komisjoni president (praegu Luksemburgi paremtsentrist Jean-Claude Juncker), parlamendi president (praegu Itaalia paremtsentrist Antonio Tajani) ja kõrge esindaja (praegu Itaalia sots Federica Mogherini) on mängu pandavad põhilised ametikohad.

Vaatamata sellele, et neist igaühe määramise protseduur on pisut erinev, moodustavad nad siiski ühe paketi, kus loevad nii parteipereline kuuluvus, sugu kui ka see, kas inimene tuleb n-ö vanast või uuest liikmesmaast. Kui eelmine kord riisus EPP koore, siis sel korral tahavad oma tükikest ilmselt nii sotsid kui liberaalid, võib-olla ka rohelised.

Esimesed tõsised nimed tulevad tõenäoliselt jutuks juunikuisel korralisel ülemkogul jaanipäeva eel. Juuli alguses peetav europarlamendi uue koosseisu esimene istung valib nende uue presidendi, juuli keskpaiga istungil peaks hääletusele tulema Euroopa Komisjoni president.

VALIMISAKTIIVSUS EUROOPAS

Euroopa keskmiselt aktiivsem kui Eesti

Viimati käis kogu Euroopa aktiivsemalt valimiskastide juures 25 aastat tagasi. 1994. aastal oli valimisaktiivsus ligi 57 protsenti, tänavu ligi 51. Vahepealsetel aastatel on olnud napilt üle 40.

Selgelt üle 60 protsendi või selle lähedale jõudsid valimisaktiivsusega Belgia, Luxembourg, Malta, Taani, Hispaania, Saksamaa, Austria, Kreeka ja Itaalia. Kõige laisemad valimiskastide juurde minema olid inimesed Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis, Horvaatias, Bulgaarias, Portugalis ja Lätis, kus valimas käis kolmandik või isegi vähem inimesi. 

Valimispäeva galerii Euroopast: