Euroopa Parlamendi valimistel kaotasid kaks suuremat gruppi – Euroopa Rahvapartei ning sotsialiste ja demokraate ühendav grupp – mõlemad enam kui 30 kohta. Samavõrra ilmselt suurenevad liberaalide read. Võitjate hulka kuuluvad ka noored tänapäeva Euroopa vaimsust kandvad rohelised.
Eesti valimistulemusi analüüsiv lugu «Oravate võit, mille varjutas sotside võit»
SUURRIIKIDE SUUND
Poola: PiSi haare tugevnes
Kuigi Õiguse ja Õigluse (PiS) partei tuli Poolas riigi tasemel võimule napilt ja võinuks ehk mitu aastat võimul olles esile kutsuda protestihäält enda vastu, siis nende positsioon põhilise opositsioonijõu – paremtsentristliku Kodanikeplatvormi suhtes hoopiski tugevnes.
Lõpetavas europarlamendis 19 mandaadiga esindatud PiSil on järgmises 21 kohta. Kodanikeplatvormi esindatus kahanes aga 22 koha asemel 18-le.
PiSi edu on kõnekas ka euroskeptiliste jõudude seas. Poolakate erakond on üks neist, kes on kindlalt tagasi lükanud liitumise Matteo Salvini, Marine Le Peni ja teiste venemeelsete parempopulistidega, kellega flirdib ka EKRE. Nende valimisedu tagab ilmselt USA-sõbralike ja Venemaasse mitte hästi suhtuvate eurokriitikute jätkuva tähtsuse europarlamendis.
Saksamaa: mõtles roheliselt
Vaatamata sakslasest juhtkandidaadile Manfred Weberile kandis paremtsentriste ühendav Euroopa Rahvapartei (EPP) kaotusi, saades senise 34 koha asemel 29. Veelgi hullema löögi said aga nende ammused põhirivaalid sotsid, kes kukkusid 27 kohalt 16-le.
Uhkusega võis tulemuste selgumise järel lavale astuda teine sakslasest juhtkandidaat – roheline Ska Keller. Paistab, et Saksamaa peegeldab kõige reljeefsemalt muret kliima pärast. Seal peaaegu kolmekordistus roheliste mandaatide arv – 8-lt 22-le.
Prantsusmaa: jah, Le Pen võitis.
Kui 2014. aasta valimistel saadud 20 mandaati oli Prantsuse paremtsentrit ühendavale Vabariiklaste parteile alandav võrreldes nende ajalooliste tulemustega, siis sel korral maandusid nad vaid seitsmele kohale. Paremini ei läinud ka sotsidel, kes kukkusid 12 kohalt viiele.