:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/13/11651769t1h1c40.jpg)
Prokuratuur saatis Tartu ülikooli raamatukogu endise direktori, seksuaalkuritegudes süüdistatava Martin Halliku kriminaalasja üldmenetluses kohtusse.
Prokuratuur saatis seksuaalkuritegudes süüdistatava Martin Halliku kohtu ette (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallikule esitati süüdistus kahes episoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kus kasutatakse kannatanu sõltuvust süüdistatavast.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Tatjana Tamme sõnul ei avalikusta prokuratuur täpsemat süüdistuse sisu ega teisi kriminaalmenetluse üksikasju.
«Martin Hallikule esitati süüdistus sama paragrahvi järgi ja samade episoodide pärast, mille tõttu talle möödunud aasta 29. novembril ka kahtlustus esitati. Oleme endiselt seisukohal, et juhtumi üksikasjad on väga delikaatsed ja neid ei ole võimalik menetlusosaliste eraelu kahjustamata avalikustada. Süüdistuse sisu ja tõendid esitab prokuratuur esimesel kohtuistungil kohtule, sest vaid kohus saab anda hinnangu nii prokuratuuri kui ka kaitsja kogutud tõenditele. Kontekstist välja võetud üksikute tõendite põhjal ei saa järeldusi teha ja seetõttu mõistab kohus õigust alles pärast kõikide tõendite uurimist,» ütles Tamm.
«Arusaadavalt on tegemist kaitsja taktikaga kujundada avalikkuse suhtumist süüdistusse,» lisas Maria Mägi-Rohtmets.
Prokuratuur taotleb eelistungil kannatanu eraelu kaitseks protsessi kinniseks kuulutamist.
Vandeadvokaat Oliver Nääs sõnas enne süüdistuse esitamist Postimehele, et kindlasti pole tegu vägistamissüüdistusega.
«Meenutagem, et Martin Halliku endine kolleeg väitis ahistamise süüdistust tõstatades tööandjale, et tal puudus Hallikuga üldse eraeluline kontakt. Kui mitu korda intiimsuhtes olemise fakt sai ümberlükkamatuks, hakkas kaebaja põhjendama seda «sisemise sõltuvusega». Selle tulemusena on kombineeritud kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis räägib suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimisest kaebaja väidetava sisemise sõltuvusega intiimsuhtesse asuda,» selgitas Nääs.
Kriminaal- ja tsiviilmenetlus Hallikut õigeksmõistva otsuse üle on Nääsi kinnitusel küll eraldiseisvad protsessid, kuid käsitlevad ikkagi samu episoode.
«Kriminaalmenetlus on seotud Martin Halliku poolt tema töölepingu lõpetamise vaidlustamisega ning tema poolt avalikustatud kolleegidevahelise suhtega. Avalik kohtumenetlus kriminaalasjas aitab kindlasti tõe välja selgitada ja Martinil tema vastu esitatud süüdistused ka avalikult ümber lükata,» lisas Nääs.
Kannatanu kaitsja Maria Mägi-Rohtmets sõnas, et tegemist on äärmiselt delikaatseid andmeid sisaldava menetlusega, milles ei ole veel otsustatud, kas asja arutamine kohtus saab olema avalik või kinnine. «Seepärast ei ole mõistlik, et kaitsja on asunud avalikkust kallutama endale soovitud suunas, esitades väidetavaid «ümberlükkamatuid fakte» ja kannatanu põhjendusi,» märkis Mägi-Rohtmets.
Ta lisas, et kohtumenetlus ongi selleks, et hinnata kõiki tõendeid koos ja välja selgitada tõde. «Seega süüdistuse esitamisel ja kohtumenetlusse saatmisel ei esine veel ühtegi ümberlükkamatut fakti. Arusaadavalt on tegemist kaitsja taktikaga kujundada avalikkuse suhtumist süüdistusse,» lisas Mägi-Rohtmets.