Õhtul kella kuue paiku on liiklus raudteeülekäigul tihe. Arvukatest jalgratturitest tuleb sadulast maha ja ületab raudtee, ratas käe kõrval, umbes iga kümnes. Iga natukese aja tagant sõidab mööda mõni rong. Kohalike sõnul liigub mõni rong tunduvalt aeglasemalt kui tavaliselt. Ka vilesid on keskmisest rohkem kuulda.
«Ega sellestki kasu pole. Rongid sõidavad nii kiiresti, et kuuled vilet vahetult enne alla jäämist,» arvas üks kohalik elanik. Teisedki leidsid, et ükskõik, kas jalgsi või rattaga, igal juhul on Veerenni tänaval raudtee ületamine ebamugav ja ohtlik.
«Kui me mõne aasta eest raudteeülesõidu sulgemise vastu võitlesime ja ma rääkisin linnavalitsuses, et lapsed võivad rongi alla jääda, siis öeldi mulle Taavi Aasa kabinetis, et kui laps rongi alla jääb, siis ta on järelikult halvasti kasvatatud,» meenutas ülekäigu vastas elav kolme lapse isa Henrik Michelson.
«Me ju ütlesime»
Teine Luite asumi elanik Marius Mets meenutas, kuidas enne raudteeülesõidu sulgemist oli ka jalakäijatel seal turvaline liikuda, sest valgus- ja helisignaalid andsid märku rongi lähenemisest. «Me ju ütlesime neile, et siin hakkavad inimesed surma saama, aga meid ei kuulatud. Aastaid ei olnud siin ühtegi õnnetust, aga pärast seda, kui ülesõit suleti ja alles jäi vaid jalakäijate ülekäik, on juba kaks inimest surma saanud,» lausus Mets.
Pärast seda, kui Veerenni raudteeülesõit suleti ning ainsa Luite asumisse sõitva bussi marsruut muutus 1,8 kilomeetri võrra pikemaks, palusid sealsed elanikud, et raudteeülekäik varustataks rongi eest hoiatava heli- või valgussignaaliga. Seda aga ei tehtud, sest ülekäik olevat ka ilma selleta piisavalt turvaline. «Kas keegi kavatseb nüüd vastutada ja ametist tagasi astuda või saab olema asja järjekordne mahavaikimine ning konstateerimine, et jah, läks tiba viltu aga me ei saanud sinna midagi parata?» küsis Mets.