Kohus jättis riigireetur Herman Simmi avavanglasse viimata

Prokuratuuri videosalvestis, millel Herman Simm end riigireetmises süüdi tunnistab. «Mis tegu on tehtud, see on tehtud,» märkis Simm ülekuulamisel. Foto: kaader salvestisest

Tartu halduskohus ei rahuldanud teisipäeval riigireetur Herman Simmi kaebust justiitsministri otsusele teda avavanglasse mitte üle viia.

Kohus leidis, et Simmi kaebus on põhjendamatu ning seda ei rahuldanud. Simmil on võimalik kohtuotsus vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Simm kaebas kohtusse justiitsministri otsuse, millega tühistati Tartu vangla otsus paigutada ta kinnisest vanglast ümber avavanglasse.

Avavanglast on vangil võimalik lahkuda vangla loal ja käia näiteks tööl või koolis, kuid justiitsministeerium tunnistas selle otsuse kehtetuks.

Tartu vangla leidis oma otsuses, et Simm on olnud eeskujulik vang, kes ei ole põgenemiskalduvustega, kellel pole distsiplinaarkaristusi ning tema suhtes puudub tugevdatud järelevalve vajadus.

Justiitsministeerium seevastu leidis, et Simmi kuriteod ei võimalda tema puhul sellist lähenemist, kuna toonase justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul reetis ta riiki 10 aasta jooksul süsteemselt Venemaa kasuks.

Reinsalu sõnul otsustas ta üldpreventiivsetel kaalutlustel blokeerida õiguslikult tema võimaldamine avavanglasse.

«Ta peab selle kohtu poolt määratud karistuse minu hinnangul lõpuni kinnises vanglas kandma,» ütles Reinsalu.

Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.

Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1 380 000 eurot.

Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVRile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.