Hulluks tembeldatud kaitseväelase riigisaladuse loa vaidlus jätkub ringkonnakohtus

Foto: Liis Treimann

Riigikohus tühistas sellel nädalal ringkonnakohtu otsuse jätta riigisaladuse loata Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse endine kadett, kellel Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaater diagnoosis ekslikult luululise häire.

Madalama astme kohtud tuginesid otsuste tehes just PERHI psühhiaatri diagnoosile, mille kadetil õnnestus kohtu kaudu tühistada. Riigikohus saatis asja tagasi Tallinna ringkonnakohtusse ja kohustas asja uuesti arutama.

Kaitsepolitsei keeldus 10. juunil 2014 andmast kaitseväe kadetile salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba, tuues selleks mitu põhjendust.

Esiteks oli kadetil 18. veebruaril 2012 puhkuse ajal Tallinki reisilaeval Victoria intsident, kus ta käitus põhjendamatult agressiivselt ja talt võeti ära kaasas olnud käerauad.

Julgeolekukontrolli vestlusele tulles olid mehel kaasas kolm tema nimele registreeritud tulirelva, laskemoon ja külmrelv. Kuna kaitsepolitsei ametnikul tekkisid korduvate vestluste käigus kahtlused mehe vaimses tervises, suunati ta psühhiaatri läbivaatusele.

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater diagnoosis 17. aprillil 2012  kadetil luululise häire. Pärnu maakohus määras mehele kohtupsühhiaatria kompleksekspertiisi, mis jõudis 1. veebruaril 2013 järeldusele, et kadetil ei esine psüühikahäireid ja pole ka varem esinenud. Põhja-Eesti regionaalhaigla jäi enda psühhiaatri pandud diagnoosi juurde ja leidis, et selle parandamiseks pole põhjust. Kaitsepolitsei jäi jätkuvalt seisukohale, et kohtuekspertiisi tulemusi ei saa eelistada Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri omale.

Kaitsepolitsei hinnangul näitab mehe ebausaldusväärsust ka see, et ta ei teavitanud kaitseväge ei Põhja-Eesti regionaalhaigla ega kohtuekspertide hinnangust tema vaimsele tervisele. Selle asemel esitas ta Rakvere psühhiaatri tõendi, et tal ei ole psüühilisi häireid.

Kapo leiab, et ebausaldusväärsust lisab ka asjaolu et mees valetas kaks korda rühmaülemale, et ta oli 29. mail 2014 kutsutud kaitsepolitseisse julgeolekukontrolli vestlusele. Tegelikult vajas ta vaba päeva selleks, et kohtuda õigusnõustajaga.

Kokkuvõtvalt leidis kaitsepolitsei, et mees ei ole usaldusväärne ja talle riigisaladus loa andmisest tuleb keelduda.

Kadett kaebas otsuse edasi Tallinna halduskohtusse, kes jättis 28. oktoobril 2015 kaebuse rahuldamata. Mees ei saanud õigust ka Tallinna ringkonnakohtult, kes jättis kaebuse 13. mail 2016 rahuldamata.

Kadett kaebas seejärel otsuse edasi riigikohtusse, mis võttis asja menetlusse, kuid otsustas 2016 aasta augustis menetluse peatada, kuna samal ajal oli pooleli kohtuvaidlus, milles kadett nõudis Põhja-Eesti regionaalhaiglalt tema luululise häire diagnoosi tühistamist ja tervise infosüsteemis andmete parandamist. Mees saigi kohtus võidu ja mullu 29. augustil jõustus otsus, mis kohustas PERHi diagnoosi parandama. Seega tunnistati ta psüühiliselt terveks.

Kaitseväelane märkis riigikohtule esitatud kaebuses, et kui kaitsepolitsei otsus jätta ta ilma riigisaladuse loata jääb kehtima  on tal sisuliselt võimatu teha sõjaväelist karjääri, kuna ohvitseri auastme saamine ja sõjaväelisele ametikohale määramine eeldab juurdepääsuluba salajasele teabele. Ta lisas, et just seetõttu ei esitatud teda nooremleitnandi auastmele.

Rühmaülemale valetamise kohta selgitas ta riigikohtule, et tegemist oli tema teenistusperioodi ainukese sellise juhtumiga ja vestluses kursuseülemaga sai see küsimus lahendatud. Ta märkis, et selgitas ülemale oma motiive, avaldas puhtsüdamlikku kahetsust ning selle vahejuhtumi tõttu ei algatatud isegi distsiplinaarmenetlust.

Kaitsepolitsei teatas riigikohtule, et langetas otsuse kõiki asjaolusid kogumis arvestades ning isegi, kui PERHi diagnoos osutus valeks, jäävad siiski alles tema selgitused julgeolekukontrolli vestlusele relvade kaasavõtmise kohta, kaitseväe arstlikule komisjonile diagnoosist korrektselt mitteteavitamine, rühmaülemale valetamine ja intsident Tallinki laeval.

Riigikohus leidis, et kuigi kaebaja on praeguseks kaitseväeteenistusest vabastatud, võib kaitsepolitsei otsus jätta ta riigisaladuse loata, mõjutada tema võimalusi asuda uuesti kaitseväeteenistusse või politseisse.

Ringkonnakohus tugines mehe riigisaladuse loata jättes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvile, mis ütleb, et riigisaladuse luba ei anta inimesele, kellel on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

Riigikohus märkis, et ringkonnakohus teadis otsust langetades, et samal ajal on käimas kohtuvaidlus PERHi diagnoosi õigsuse üle ja oleks pidanud sellega arvestama.

«Seetõttu pidanuks ringkonnakohus halduskohtumenetluse tsiviilasja kohtuliku menetlemise ajaks peatama, ent ei teinud seda,» jõudis riigikohus järeldusele.

Seega otsustas riigikohus tühistada ringkonnakohtu otsuse saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.