Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Jaaganti poliitikaradar. Algas pardaleminek Brüsseli lennule

Brüsselisse pääseb kuus soovijat. Foto: Andres Haabu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Europarlamendi valimised said avapaugu, algas riigieelarve strateegia kokkupanek, valitsus tahab 100 päevaga teha 58 asja.

EUROVALIMISED KUI VALITSUSE USALDUSHÄÄLETUS

Tänasest algas ametlikult Euroopa Parlamendi valimiste e-hääletus, mis kestab järgmise kolmapäevani. Tulemus sõltub palju sellest, milline erakond suudab tavaliselt nigela osalusega valimistel enim oma valijaid hääletama saada. Praeguse seisuga näitavad küsitlused, et koalitsiooniparteid võivad saada opositsioonilt lüüa.

Kuidas nii? Reformierakonna nimekirja toetus on väga suur, mis ilmselt toob neile vähemalt kaks kohta europarlamenti. SDE nimekirja superstaar Marina Kaljurand teeb isiklikult nii võimsa tulemuse, et võib sisse vedada ka ühe erakonnakaaslase. Sellega olekski Brexiti-eelsest kuuest saadikukohast neli opositsiooni taskus.

Miks see on oluline? Väga kehva toetusnumbriga Keskerakonna liidrid on korduvalt rõhutanud – enamasti taustainfoks – et see, kui tõsiselt peaks EKRE ja Isamaaga tehtud koalitsiooni ebapopulaarsust võtma, sõltub omajagu sellest, kas inimesed toetavad europarlamendi valimistel võimuliidu erakondi. Kui ei toeta, on see selge umbusaldusavaldus ja väga valus löök eriti peaministrierakonnale.

Aga ülejäänud kohad? Ilmselt saab ühe koha Keskerakonna Yana Toom. Tal on aga põhjust närveerida, sest Keskerakonna toetus venekeelsete valijate seas on meeletult kukkunud ning trend on allapoole. Toomi saadikukoht aga nende inimeste häältest sõltubki. EKRE on pannud oma nimekirja ette partidena istuma Mart ja Martin Helme, kes ilmselt koguvad vajaliku arvu hääli, et Jaak Madison saaks europarlamenti. Mõistagi panustab ta ka ise sinna kõvasti. Eesti 200 üldine reiting on liikunud väga tugevas tõusvas joones, kuid europarlamendi isikuvalimiste kontekstis paistab praegu pigem, et Eesti 200 mandaati ei saa.

VALITSUSE 100 PÄEVA

Valitsus avalikustas oma esimese 100 päeva tegevuskava. See pole pikk aeg, palju sellega ei jõua, aga annab siiski aimu, millised on valitsuse prioriteedid ja kuidas mingitele küsimustele lähenetakse. Näiteks, kas tahetakse juba mõne kuuga valmis saada eelnõu või hakatakse teatud teemasid alles analüüsima.

Mis sealt leida on? Võtame kõigepealt võrdluseks Ratase esimese valitsuse 100 päeva kava, mis pandi kokku 2016. aasta lõpus. Keskerakonna, Isamaa ja SDE valitsus võttis endale kokku 101 ülesannet, millest 13 pidi selle aja jooksul vormuma konkreetseteks seaduseelnõudeks. 27 ülesande puhul sooviti valmis saada analüüsid.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus seadis endale 100 esimeseks päevaks 58 ülesannet, neist kaheksa peavad saama augusti alguseks seaduseelnõudeks. 19 teema puhul peavad valmis olema analüüsid.

Enim peavad 100 päevaga tulemusi näitama justiitsminister ja siseminister, kummalgi on täita kuus ülesannet. Viis ülesannet tuleb täita sotsiaal-, rahandus-, haridus- ja välisministril ning väliskaubandus- ja IT-ministril.

Keskerakonna peamine valimislubadus
Keskerakonna peamine valimislubadus Foto: skunk.ee

RES – STRATEEGIAT ON, AGA RAHA MITTE

Teisipäeval alustasid ministrid riigieelarve strateegia kokkupanekut. Seekord peaminister iga ministriga prioriteetide ärakuulamiseks eraldi ei kohtu. Toimub kaks kabinetiarutelu ning järgmisel nädalal ka kahepäevane väljasõiduseminar kevadiselt lõõgastavas Vihula mõisas.

Mis seis on? Laias plaanis kehv. Euroopa ja Eesti enda reeglid ei luba kulutada, kuna majanduse seis on hea. Aga just kulutada on sellel valitsusel vaja: palgatõusud, penisonitõusud, taristuehitus, aktsiisilangetused ja muu selline on valimiste eel oma toetajatele välja lubatud.

Mis siis saab? Asju lükatakse edasi. Sellega alustas juba sotsiaalminister Tanel Kiik, kes ütles eelmisel nädalal, et erakorralist pensionitõusu 2020. aastal ilmselt ei tule. Aga kindlasti edaspidi. Küsimus on, kuidas valijad sellesse suhtuvad. Ja kuidas suhtuvad koalitsioonipartnerid, eelkõige EKRE. Rahandusminister Martin Helme on juba teatanud, et alkoholiaktsiisi langetamine peab nui neljaks tulema.

Kas alkoholiaktsiis langeb? Mulle teadaolevalt on Martin Helme plaani sisu saavutada aktsiisilangetusega Soome-Eesti alkokaubanduse kasv ning Eesti-Läti alkokaubanduse vähenemine, mis peaks eelarve mõttes kokku andma nulli. Pole kuulda, et sellesse plaani uskujaid oleks rohkem kui rahandusminister ise.

Kuidas RES kokku lepitakse? Alati on võimalus, et ei lepitagi. Kui ühel osapoolel peaks olema soov see valitsus lõhki ajada, siis on raske välja mõelda midagi paremat kui minna lepitamatult tülli mõne põhimõttelise lubaduse täitmise või täitmata jätmise üle. On näha, et EKRE retoorika ei taltu, ja miks peakski, kui nende reiting püsib stabiilselt, samal ajal kui Keskerakonna ja Isamaa toetus on languses, eriti Keskerakonna oma.

Kas valitsuse lõhkiminek on tõenäoline? Mitte eriti. Kõik koalitsiooni osapooled teavad, et sellisel juhul on mängus tagasi Reformierakond, kelle lükkamine valimiste võitja positsioonilt opositsiooni aitab kõigil kolmel erakonnal valitsemise ja koostöö piinavat valu leevendada. Palju sõltub ka sellest, millal saabub Keskerakonna toetuse põhi ja millal läheb trend uuesti ülespoole. Kui seda ei juhtu, on suuremat nurinat väikese toetuse üle oodata 2021. aasta kohalike volikogude valimiste lähenedes, mil poliitikud hakkavad tunnetama ohtu oma positsioonidele ja ametikohtadele. Seni aga tuleb kannatada ja loota, et ühel hetkel saab valijaile anda ka positiivseid sõnumeid, mis toetust parandaksid. Aga siit jõuame tagasi RESi juurde...

FUNKTSIONAALSE LUGEMISOSKUSE TEST

Lõpetuseks ülesanne: Postimehe reporteri Sander Punamäe küsimus peaministrile tänasel valitsuse pressikonverentsil: «Kas Eestil on territoriaalseid nõudmisi Venemaale, nagu väitis eelmisel nädalal peaministri ülesannetes olnud siseminister Mart Helme?»

Jüri Ratase vastus: «Loomulikult on Tartu rahu meile oluline. Täna me elame 2019. aastas. Ma arvan, et selle reaalsusega tuleb edasi minna. Kui räägime piirist kahe riigi vahel, siis see, et ehitame korralikku ja tugevat piiri, siis see on õige, seda ma toetan.»

Mis on Ratase seisukoht «kas»-küsimuses esitatu osas?

Tagasiside ja ettepanekud on oodatud aadressile poliitikaradar@postimees.ee.

Tagasi üles