Europarlamendi valimised said avapaugu, algas riigieelarve strateegia kokkupanek, valitsus tahab 100 päevaga teha 58 asja.
EUROVALIMISED KUI VALITSUSE USALDUSHÄÄLETUS
Tänasest algas ametlikult Euroopa Parlamendi valimiste e-hääletus, mis kestab järgmise kolmapäevani. Tulemus sõltub palju sellest, milline erakond suudab tavaliselt nigela osalusega valimistel enim oma valijaid hääletama saada. Praeguse seisuga näitavad küsitlused, et koalitsiooniparteid võivad saada opositsioonilt lüüa.
Kuidas nii? Reformierakonna nimekirja toetus on väga suur, mis ilmselt toob neile vähemalt kaks kohta europarlamenti. SDE nimekirja superstaar Marina Kaljurand teeb isiklikult nii võimsa tulemuse, et võib sisse vedada ka ühe erakonnakaaslase. Sellega olekski Brexiti-eelsest kuuest saadikukohast neli opositsiooni taskus.
Miks see on oluline? Väga kehva toetusnumbriga Keskerakonna liidrid on korduvalt rõhutanud – enamasti taustainfoks – et see, kui tõsiselt peaks EKRE ja Isamaaga tehtud koalitsiooni ebapopulaarsust võtma, sõltub omajagu sellest, kas inimesed toetavad europarlamendi valimistel võimuliidu erakondi. Kui ei toeta, on see selge umbusaldusavaldus ja väga valus löök eriti peaministrierakonnale.
Aga ülejäänud kohad? Ilmselt saab ühe koha Keskerakonna Yana Toom. Tal on aga põhjust närveerida, sest Keskerakonna toetus venekeelsete valijate seas on meeletult kukkunud ning trend on allapoole. Toomi saadikukoht aga nende inimeste häältest sõltubki. EKRE on pannud oma nimekirja ette partidena istuma Mart ja Martin Helme, kes ilmselt koguvad vajaliku arvu hääli, et Jaak Madison saaks europarlamenti. Mõistagi panustab ta ka ise sinna kõvasti. Eesti 200 üldine reiting on liikunud väga tugevas tõusvas joones, kuid europarlamendi isikuvalimiste kontekstis paistab praegu pigem, et Eesti 200 mandaati ei saa.