/nginx/o/2019/04/23/11970988t1hd328.png)
/nginx/o/2019/05/16/12170648t1he13f.jpg)
Kevadtormi viimastel päevadel on 2. jalaväebrigaadi ajateenijad keskpolügoonil harjutanud varitsusi, soomustehnika hävitamist ja lahingtegevust kaevikuliinidest, et reservpataljon saavutaks lahingvalmiduse.
Fotod ja video: Kevadtormi lahinglaskmistel paukusid suurtükid, miinipildujad ja raketid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Lahinglaskmised tegelikult ongi väljaõppe kõige raskem vorm, üksused tegutsevad kombineeritult. Sisuliselt kõik elemendid sellest, millest koosnebki jalaväelahing, olid siin väljas. Ja sõdurid täidavad ülesandeid reaalse moonaga. See on väga lähedal sellele, kuidas lahing võiks välja näha,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel. „Ma saan täna öelda, et 23. jalaväepataljon, kelle põhiüksused tulevad Kuperjanovi jalaväepataljonist, on tõesti lahingvalmis. Sama saan öelda ka 12. jalaväepataljoni suhtes, kes harjutas tegutsemist pealetungilahingus alles mõned päevad varem.“
Pataljoni lahingplaanis pidid ajateenijad kindlate ülesannete täitmisel iseseisvalt otsuseid vastu võtma, tuginedes empiirilistele teadmistele ja väljaõppes omandatule. Lahing algas varitsusega, järgnesid kurnavad ja suunavad lahingud. Viimases etapis hävitati vastast imiteerinud sihtmärke juba kõigi pataljoni kasutada olnud relvadega. Ohutuse tagamiseks olid lahingmoona kasutanud sõdurite juures ka tulekontrollijad ning sooritusi hinnanud spetsialistid.
Polügooni lahingtandril nähti mitmel päeval nii tankitõrjerakette Javelin ja Milan kui Instalaza laske. Maastikul liikuvaid sõdureid oli toetamas ründekopter Apache ja raskekuulipildujaga Browning varustatud MILREM-i lahingrobot. Kaevikutes sõdijaid oli toetamas ka 81mm ja 120mm kaliibriga miinipildujate ja 122mm haubitsate kaudtuli.
„Lahinglaskmistel laseme erinevate sihtmärkide pihta. Minu kasutada on olnud Javelini lask. Üldiselt laseme ka käsitulirelvadest ja C-90 Instalazast,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ajateenija reamees Markus Aksli, kes on oma üksuses parimate sihturite hulgas. „See on justkui viimase kahe ja poole nädala kulminatsioon siin metsas olemisest. Oma ülesandega sain ma väga hästi hakkama ja olen üldiselt väga rahul.“
Homme lõppeval õppusel Kevadtorm 2019 osaleb kokku üle 9000 kaitseväelase. Õppusesse panustavad nii maavägi, merevägi kui õhuvägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabuvad liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.