/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/05/08/38987t1h63f7.jpg)
Venemaa välisministeerium kordas taas oma ammust seisukohta ja nimetas viiteid Tartu rahulepingule kui kehtivale rahvusvahelisele lepingule provokatsiooniks ning lepingut ennast ajalukku kuuluvaks dokumendiks.
Vene välisministeerium nimetas Tartu rahule viitamist taas provokatsiooniks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne Eesti poliitiku «provokatiivsed rünnakud, mis sisaldavad territoriaalseid nõudeid Venemaale, on täiesti vastuvõetamatud», ütles Vene välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova Venemaa meedia teatel. Tema sõnul ei ole ilmselt kõik Tallinnas huvitatud suhete normaliseerimisest Moskvaga ning «püüavad valimiste ja uue valitsuse ametisse asumise järgset segadust ära kasutades rikkuda kahepoolsetes suhetes aset leidnud positiivset», teatas Ria Novosti.
Zahharova sõnul on Venemaa positsioon ammu teada ja selle kohaselt kaotas Tartu rahuleping kehtivuse 6. augustil 1940, mil Eestist sai Nõukogude Liidu osa. Diplomaat kinnitas, et Eesti ja Venemaa on huvitatud 2014. aastal allkirjastatud piirilepingu jõustamisest.
Venemaa reaktsiooni kutsus esile EKRE esimehe ja siseministri Mart Helme korduvalt esitatud seisukoht, et Venemaa ei ole Eestile tagastanud 5,2 protsenti Tartu rahulepingu kohaselt Eestile kuuluvaid alasid.
Venemaa meedia tsiteeris ka peaminister Jüri Ratast, kelle sõnul on Tartu rahuleping Eesti jaoks väga tähtis, kuid «me elame 2019. aastal ning peame mõistma reaalsust ning tänaseid prioriteete».