Downi sündroomiga laps õpetab hetkes elama

Kolme ja poole aastane Henri võib mitu tundi süvenenult legodega mängida. Kui Downi laps on harjunud midagi omamoodi tegema, siis teda naljalt ümber ei õpeta. Foto: Tairo Lutter

«Alguses tundsin, et olen ebaõnnestunud, kuid nüüd näen seda võimalusena – kasvatada sellist last,» räägib Downi sündroomiga Ruudi ema.

Eestis sünnib Downi sündroomiga lapsi üha vähem. Eelmisel aastal rekordiliselt vähe – kaks.

«Aastad ei ole vennad, aga kindlasti on põhjus selles, et meie sõeluuringud on läinud täpsemaks ja paremaks,» ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi pediaater-geneetik Tiia Reimand. Downi sündroomiga sündinute vähenemist näeb 2016. aastast. Sellest ajast osalevad rasedad uuringus varasemas raseduse etapis, 11.–14. nädalal, varem tehti uuringuid 14. nädalast.

Hoolimata eriti varajasest ja peaaegu kõiki rasedaid hõlmavast diagnostikast, sünnib Downi sündroomiga lapsi ikkagi. Postimehele rääkis oma loo kaks ema: ühel juhul ei tuvastanud test lootel haiguse kõrgenenud riski, teisel juhul otsustas perekond lapse saada, hoolimata diagnoosist.