Spioonimängud ja peidetud fentanüül Viimsi metsas

Spioon. Pilt on illustratiivne, Foto: Artur Kuus/Scanpix

• Suurima fentanüülisaagini viis vestlus saunalaval
• Tehingud lepiti kokku krüpteeritud sõnumite kaudu
• Eesti kaasas «spioonimängudesse» Leedu salaagendi

«Buivydas, Henrikas Buivydas,» tutvustas end leedukast salaagent ühe Tallinna ehituspoe ees Dima-nimelisele mehele. Kohtumise salapärase Dimaga organiseeris Leedu agendile Eesti politsei, kellelt sai Buivydas ülesandeks etteantud numbril helistada ning luua edasine kontakt. Seda, kes on Dima ning kas ja kuidas ta Eesti politseiga seotud on, pole lubatud küsida ja sellele ei vastata, sest see, kuidas Leedu kodanikust agent kuritegelikku narkoärikate ringkonda imbus, on riigisaladus.

Olgu kuidas on, kuid Buivydase kõnet teati oodata – kõnes kellelegi Dimale lepitigi kokku silmast silma kohtumine Tallinnas. Tinglikult Henrikas Buyvidaseks nimetatav agent, kes juba mitmendat korda on Leedust Harju maakohtusse tunnistusi andma kutsutud, on kohtumise selgitamisel jäänud oodatult napisõnaliseks: «Ma tõesti ei tea, kust ta teadis, et ma talle helistan. Kohtumisel rääkisime üldistest asjadest – kuidas mul läheb ja kuidas mulle Tallinnas meeldib. Siis ta ütleski mulle, et on olemas kaks venda nimega Paul ja Dmitri, kes kauplevad fentanüüliga.» Selle peale palunud agent endale vennastega kohtumine organiseerida. Nii ka läks, sest end vaid Dimana tutvustanud mees helistas Buivydasele tagasi ning andis teada, et kohtumine vendadega on kokku lepitud Randvere teel, kus asub Viimsi spaa.

Ulmelise fentanüülisaagini viis vestlus saunalaval

Spaas kohtuti juba hoopis teise Dimaga, süüdistuse saanud narkovendadest vanima Dmitri Kärbergiga. «Dima küsis spaa fuajees mu ujumispükste suurust ja ütles, et nüüd lähme sauna,» rääkis leedukast agent. Kontrollinud, et saunaruum on tühi, astuti sooja.

Saunas leppis Dmitri Buivydasega kokku esimese tehingu tingimused, teadmata, et tegelikult võtab ta leili politsei salaagendiga. Esimene diil lepiti kokku saja grammi peale hinnaga 7500 eurot, mida Dmitri Kärberg soovis saada bitcoin’ides, sest see olevat niiviisi ohutum. Samas tuli agendil Dmitrit hoolega veenda. «Dima ütles, et see on väga väike kogus ja teda huvitavad suured mahud, sest selles situatsioonis on raha väike aga risk suur,» jutustas tunnistaja.

Agent rääkis, et avaldas Dmitrile teatavat umbusku, öeldes, et kardab petta saada, mispeale Kärberg Buivydast rahustas, kinnitades, et «nemad nii ei tööta» ning eelmised ostjad on kõik peidikud siiani üles leidnud. Eduka ärikõneluse lõpus sulistati kümmekond minutit basseinis ning siirduti riietusruumi, kus vahetati kõnekaardinumbreid edasiseks koostööks.

Vennad Paul ja Dimitri Kärberg Harju Maakohtus suure koguse fentanüüli omamise asjus. Foto: Mihkel Maripuu

Krüpteeritud sõnumid Iljalt

​Pärast saunaõhtut suheldi edasi telefonirakenduste kaudu, kuhu saabusid juhtnöörid osta GPS-seade, millega on võimalik Viimsi metsa kaevatud narkopeidikud üles leida. Samuti laekusid sinna kontonumbrid ja õpetused krüptoraha kandmiseks. Kõik vahendid ja raha tehingu tarbeks sai Buivydas Eesti politseilt, kellega ta kogu operatsiooni vältel suhtles. «Kui ma lõpuks SIM-kaardi aktiveerisin, siis nägin, et sellele numbrile on tulnud vastamata kõne ja sõnum, milles paluti laadida alla mobiilirakendus Viber. Samuti pidin laadima alla rakendused Telegram, WickrMe ja WhatsApp,» seletas agent, kuidas nägi välja suhtlus süüdistavatega. Ehkki operatsiooni sisu on kõike muud kui naljakas, kõlab täna rakenduste seadistamiseks loodud meiliaadress [e-mail] justkui planeeritud ninanipsuna seni ülihästi organiseeritud narkoäri peategelaste pihta.

Nimetatud telefonirakenduste ühisnimetaja on võimalus oma saadetud sõnumeid krüpteerida. Sellest nimekirjast paistab oma krüpteeritustasemega silma Telegram, mis pöörab turvalisusele eriti suurt tähelepanu. Digigeenius.ee andmetel on Telegrami abil kasutajatel võimalik teineteisele saata krüpteeritud sõnumeid, millele ei ole võimalik võimuorganitel ligi pääseda. Sellepärast on Telegrami sellise süsteemi eest ka palju kritiseeritud ning on väidetud, et see loob terroristidele võimaluse ametivõimude jälgimise eest põgeneda. Nii oleks võinud minna ka seekord, kui nimede «Ilja» ja «Tallinn-Riga» alt tulnud sõnumid narkopeidikutega oleks saanud keegi teine ja mitte Leedu agent Henrikas Buivydas, kes kogu krütpeeritud kirjavahetuse üles pildistas ja selle esimesel võimalusel Eesti politseile üle andis.

Ehkki agent kasutas Leedust Eestisse sõitmiseks autot, ei läinud ta Viimsi metsa alla kaevatud peidikuid siiski otsima isikliku transpordiga, vaid hüppas selleks Tallinna kesklinnas suvalisse taksosse. «Auto oli lihtsalt teises kohas,» põhjendas mees. Kokku tehti virtuaalsuhtluses kolm edukat tehingut, kusjuures iga korraga läksid ainekogused suuremaks, ulatudes viimase tehingu ajal kilodesse.

Kui esimene fentanüülipeidik andis end kivi alla peidetuna tänu koordinaatidele pigem lihtsalt kätte, siis järgmisel kuul teist korda metsa minnes enam nii libedalt ei läinud. Leppinud läbi suhtlusrakenduste kokku poole kilo fentanüüli ostmises, saabusid uued juhtnöörid. Ehkki peidik asus samas Viimsi spaa läheduses metsas kus esimenegi, oli seekord asukohta veidi muudetud ja agent sai juhtnööridest valesti aru, otsides pakki valest kohast. Metsas helistas mees oma kontaktile Eesti politseis, kes käskis tal metsast lahkuda ning uued juhised küsida. Selgus, et agent oli segi ajanud puu ümbermõõdu ja kõrguse, mistõttu jäidki narkootikumid esimesel korral leidmata. Metsa naasis Buivydas aga juba samal õhtul, kaasas väike labidas ning uued joonistatud juhtnöörid, mille abil ta paarikümne sentimeetri sügavuselt väikesesse plastämbrisse asetatuna leidis kaks fooliumisse pakendatud silindrit fentanüüliga.

Et aga Kärberge huvitas kasum ja aina suuremad kogused narkootikume, muutusid vennad kärsituks. Agendi sõnul hakkas pärast teist tehingut saabuma hulgaliselt sõnumeid, milles anti märku, et «aeg on tööle hakata ja senine oli pelgalt test». «Minu käest küsiti, et mis kavatsused mul on ja kas need kavatsused on tõsised. Vastasin, et on ja siis kästi tööle hakata, sest kui kogused suuremaks ei lähe, pannakse suhtluskanal kinni, sest risk on liiga suur,» rääkis Buivydas. Tal kästi otsustada edasine plaan – kas osta ainet tihedamini väiksemates kogustes või harva ja palju. Mitte kaua pärast viimast kontakti raksatasid rauad Dmitri ja Paul Kärbergi randmete ümber, keda süüdistatakse suurima koguse fentanüüli käitlemises, mis seni Eestis kätte on saadud.

Vendadele Kärbergidele on esitatud süüdistus narkokuriteos suure varalise kasu saamise eesmärgil. Karistusseadustik näeb süüdimõistmisel ette 6–20-aastase vabadusekaotuse või eluaegse vanglakaristuse. Narkoäriga said mehed tegeleda vähemalt 2017. aasta algusest ning uurimise käigus on tuvastatud neli episoodi, mil vennad narkomüügiga tegelesid. Kusjuures kolmel neist müüdi fentanüüli politsei palgatud salaagent Buivydasele, kellele Eesti politsei andis selleks ligi 80 000 eurot.

Paberlaevukesed kohtusaalis

Vanim vend Dmitri on kohtupidamise algusest saati käitunud enam kui imelikult. Kui kohtueelses uurimises tegi ta kenasti koostööd, siis kohtuliku uurimise ajal ei saaks Dmitri nagu üldse aru, kus ta viibib või mida teeb. Samuti pole seniajani olnud mehe suust kuulda ainsatki sõna. Näiteks ühele istungile on Dmitri toodud vägisi ja kogu protsessi on olnud mees endast väga ära, istudes enamuse ajast pea käte vahel, samal ajal omaette nägusid tehes ja laupa nühkides.

Aeg-ajalt aga tõustes kohtupingis püsti ning vahtides tühja pilguga saalis sihitult ringi. Ehkki kaitsjad on mitmel korral teinud kohtule ettepaneku kutsuda välja kiirabi, pole kiirabiametnikud leidnud mehe tervist kontrollides midagi sellist, mis võiks kohtupidamist takistada.

Ka viimatisel kohtuistungil mai teisel teisipäeval on selgelt näha, et Dmitriga oleks nagu midagi korrast, sest mees käitub kogu istungi enam kui veidralt, voltides valmis paberlaevukese, mille asetab mikrofoni otsa, samal ajal kohtunik Ingrid Kullerkannu küsimustest üldse mitte aru saades. Aeg-ajalt tõuseb ta saalis püsti, vaatab end teleekraanilt ja liigutab käsi, veendumaks, et pildil on ikka tema. Prokuratuuri hinnangul pole aga tegemist millegi muu kui simuleerimisega.

Dmitri Kärbergi volditud paberlaevuke Harju maakohtus 14.05.2019 Foto: Karel Reisenbuk / Postimees