Vähihaige ema: haiguse kurbmängule keskendumise asemel on mu prioriteet laste heaolu

«Lapsed – see hoiabki mind püsti. Mul ei ole aega mõelda haiguse või kurva tuleviku peale,» sõnab Margit Lõhelaid. Kolme tütre ema ei pea muretsema, et on haiguse edasi andnud. Tema puhul ei ole see pärilik. Foto: Erik Prozes

Kui vähidiagnoos äiksena raksatab, mõtlevad kõik: «Miks mina – ma ei ole ju nii halb inimene?» Nii ütleb neljanda staadiumi siiretega rinnavähki põdev nelja lapse ema Margit Lõhelaid (41), lisades, et diagnoos sunnib analüüsima, mida on tehtud valesti. «Tegelikult ei ole keegi süüdi,» ütleb ta. «See on nagu loterii.»

«Teekond vähihaigena on justkui reis külmale maale,» mõtiskleb Margit. «Ja keegi meist ei tea, kes võib olla jaamas järgmine ränga diagnoositeate saaja.»

Vähiravifondi «Kingitud elu» toetusel pooleks aastaks hangitud uudne ravim Ibrance, mida haigekassa ei finantseeri, on takistanud praegu haigust kaugemale arenemast. Haigekassale esitatud taotlusele ravimi kompenseerimiseks ei ole tulnud seni vastust. Naise soov on, et uudsed vähiravimid oleksid abivajajatele kättesaadavamad.

Margitil on tõeline rõõm väikestest tütardest, kel ees palju ilusat. «Selle asemel et keskenduda haiguse kurbmängule, on minu prioriteet lastele turvalise lapsepõlve tagamine, nende õnn ja rõõm,» jutustab ta. «See on just minu parim ravi, mille tulemust ei saa mõõta.»