Eestit külastav Le Pen hääletas europarlamendis Eston Kohvri vabastamise resolutsiooni vastu

Marine Le Pen Euroopa Parlamendis. Foto: Yves Herman / Reuters / Scanpix

Eestisse visiidile saabuv Prantsuse Rahvusrinde juht Marine Le Pen hääletas 10. septembril 2015 Euroopa Parlamendis resolutsiooni vastu, millega nõuti Eestist röövitud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri vabastamist Venemaa vanglast.

Resolutsioon Venemaa kohta, milles kritiseeritakse sealseid inimõiguste rikkumisi, eriti seoses Eston Kohvri ning ukrainlaste Oleg Sentsovi ja Oleksandr Koltšenko juhtumitega, võeti vastu 378 poolthäälega. Vastu hääletas 111 ja erapooletuks jäi 138 saadikut.

Reolutsiooni poolt ei hääletanud ka kõik Eesti saadikud. Kui Isamaa saadik Tunne Kelam, sotsiaaldemokraat Marju Lauristin, reformierakondlane Urmas Paet, reformierakondlane Kaja Kallas ja üksikkandidaadina europarlamenti valitud Indrek Tarand hääletasid resolutsiooni poolt, siis keskerakondlane Yana Toom jäi erapooletuks.

Toom selgitas tookord erapooletuks jäämist sellega, et tema jaoks oli tegemist nii-öelda kobarresolutsiooniga, milles erinevate juhtumite lahkamine ühe dokumendi raames ei olnud õigustatud. Toom ei olnud nõus sellega, et näiteks Oleg Sentsovi juhtum võrdsustati Eston Kohvri juhtumiga.

«Samas ei saa ma olla nõus selle retoorikaga, et Eston Kohvri röövimine piiril on võrreldav nn tavakodaniku röövimisega. Ta pole seeneline, kes eksis metsas, ta on NATO riigi luureohvitser ja tema vabastamine peaks saama teoks teiste kanalite kaudu,» ütles Toom 2015. aastal.

Madison: kavatseme kohtumisel tõstatada Venemaa ja julgeoleku teema

Le Peni võõrustava Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison nõustus, et EKRE paljud seisukohad on Le Peni omadest erinevad.

«Välispoliitikas määravad eelkõige suuna geograafiline asetus, ajalootunnetus ja isiklikud kogemused. Meie rõhutame välispoliitikas tugevat koostöövajadust Ameerika Ühendriikide ja NATOga, Prantsusmaal ei ole selliseid muresid, nagu meil ajalooliselt on olnud, seega erinevaid lähenemisi meil kahtlemata on,» ütles Madison. Ta lisas, et taolised kohtumised, nagu Eestis aset leiab, annavadki võimaluse neil teemadel otse rääkida. Madisoni sõnul on julgeolekuteemad ja Venemaa kindlasti teemad, mis Le Peni Eesti visiidi ajal jutuks tulevad.

Kes on Marine Le Pen EKRE jaoks?

Me peame teda inimeseks, kellega annab teha koostööd küsimustes, kus meil on ühised seisukohad, eelkõike Euroopa Liidu tulevik, Euroopa identiteedi säilitamine, rahvusriikide tugevus, suveräänsusküsimused. Need on küsimused, kus saab temaga koostööd teha, kuna ta kuulub poliitgruppi, kuhu kuulume ka meie üheskoos põlissoomlaste, Taani Rahvapartei ja teiste meile oluliste naabritega. Seega me võtame seda pragmaatilise koostööna, kus kaitsta Eesti huve.

On teil Le Peniga ka erinevaid seisukohti?

Nii nagu on ka Eestis erakondade vahel erinevaid seisukohti, nii on ka Euroopa parteide vahel erinevaid seisukohti. Kui me vaatame Prantsusmaa majanduspoliitikat, siis kahtlemata prantslastel on läbiv suurem vasakpoolsus maksuküsimustes, meie oleme selgelt parempoolsemad. Välispoliitikas samuti määrab eelkõige ju suuna geograafiline asetus, ajalootunnetus, isiklikud kogemused. Meie rõhutame välispoliitikas tugevat koostöövajadust Ameerika Ühendriikide ja NATOga, Prantsusmaal ei ole selliseid muresid, nagu meil ajalooliselt on olnud, seega erinevaid lähenemisi meil kahtlemata on.

Mida arvata Le Peni Kremli seisukohti toetavatest avaldustest?

Ma arvan, et ka Eesti poliitikud on olnud sageli Kremli-meelsed, kui nad soovivad sõlmida piirilepingud agressorriigiga, mis on väga Kremli huvide teenimine. Kui me vaatame kas või president Kaljulaidi käitumist, kui ta kutsub Venemaa presidendi, kes on ühe agressiivse riigi president, okupeerib hetkel Ukraina aja Gruusia alasid ja samuti okupeerib Tartu rahu järgseid alasid Eesti piiri taga ja on kutsunud teda Eestisse külla, siis võime küsida, et kas see ei ole ka mitte Kremli-meelsus. Nii et seda Kremli-meelsust võime leida paljude puhul. Kahtlemata Le Peni väljaütlemised kattuvad enamuste Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikutega, sõltumata parteist või maailmavaatest, sest seal selline venesõbralikkus on väga tuntav kõikides parteides.

Le Pen oli üks nendest, kes hääletas europarlamendis Eston Kohvri vabastamist nõudva resolutsiooni vastu, mida te sellest arvate?

Meil on võimalus küsida seda kahepoolsetel kohtumistel, kuidas ta hääletas, mis põhjusel ta nii hääletas. Meedia vahendusel võime me lugeda paljutki, kes millise meelsusega on, olen lugenud ka enda kohta palju meedias artikleid, milline ma pidavat olema, kuigi ise arvan, et tõele see väga ei vasta. Seega ootame ära kahepoolse kohtumise, et küsida otse silmast silma vastuseid küsimustele, mis on meedias üles kerkinud.

Kas kavatsete ka Eston Kohvrit puudutava resolutsiooni hääletuse kohta küsida?

Ma arvan, et kindlasti, mis puudutab julgeolekuteemasid, mis puudutab meie suveräänsusküsimust, mis puudutab meie idanaabrit, on kindlasti teemad, mis laua peale tulevad.

Paet: Le Peni seisukohad ei lähe kokku Eesti inimeste arvamusega

Reformierakondlasest europarlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul ei lähe teisipäeval Eestis Euroopa Rahvaste ja Vabaduse Liikumise (MENF) kohtumisel osaleva Prantsuse Rahvusrinde juhi Marine Le Peni seisukohad kokku Eesti inimeste arusaamadega ja Eesti huvidega kokku.

«Nii ei pea Le Pen Krimmi annekteerimist Venemaa poolt illegaalseks. Intervjuus Prantsuse telekanalile BMF TV ütles Le Pen, et ta ei nõustu Krimmi annekteerimist illegaalseks pidama. Vastates küsimusele, kas Krimm on Venemaa osa, ütles Le Pen jah. Le Pen hääletas ka selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu, millegi nõuti Eston Kohveri vabastamist Venemaalt. Samuti on Le Pen kinnitanud, et Venemaa pole Prantsusmaale oht ning seetõttu ei ole põhjust olla Venemaa suhtes vaenulik. Teiste Euroopa piirkondade ja Vene suhted ei lähe talle seega korda. Ka kutsus Le Pen NATOt võtma Venemaad oma liikmeks,» meenutas Paet.

Paet märkis, et 2014. aastal sai Le Peni juhitud Prantsuse Rahvusrinne Vene oligarhile kuuluvalt pangalt 9,4 miljonit eurot laenu, mille ostis mõne aja pärast Venemaa lennukite varuosadega tegelev firma Aviazapchast, kelle klient on muuhulgas ka al-Assadi Süüria armee.

«Le Pen on tugev Euroopa Liidu vastane. Tema väljaütlemiste hulka kuuluvad sellised - «Euroopa Liidust on saanud rahvaste vangla», «Britid valisid Brexitiga vabaduse ja võivad end iga päev õnnitleda» või «Vabakaubandus on viinud katastroofini»,» ütles Paet.

«Seega on tegemist sellise poliitilise jõu juhiga, kes soovib lõppu Euroopa Liidule ja samas tihedaid ja igakülgseid suhteid Venemaaga, kusjuures ka Venemaa-poolne rahvusvahelise õiguse rikkumine pole talle mingi takistav argument. Le Peni ja tema Prantsuse rahvusrinde hoiakud on vastupidised Eesti rahvuslikele julgeolekuhuvidele. Ometi on Eestis tegelasi, kes temaga rõõmuga samas poliitilises raamis soovivad olla ning üheskoos midagi arutada,» ütles Paet.