:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
Eesti aardeleiud on väga rikkalikud ja Euroopa müntide ajalugu kirjutatakse nende leidude põhjal, ütles ajaloodoktor Ivar Leimus kolmapäeval saates «Otse Postimehest».
Ivar Leimus: Euroopa müntide ajalugu kirjutatakse Eesti leidude põhjal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peaaegu igas meie aardeleius on mõni unikaalne münt. Aga me ei saa ühte neist kui kõige väärtuslikumat esile tuua,» rääkis Leimus. «Muidugi on Eestist leitud väga haruldasi münte – näiteks Jaroslav Targa münt. Neid on maailmas leitud üldse kaheksa ja neist neli Eestist. Mida see tähendab? Äkki neid münte vermitigi meil, äkki neid tehti Jurjevis,» lisas ta.
Leimuse sõnul on Eestist leitud ka selliseid münte, mida ei olegi kusagilt mujalt maailmas leitud.
Ajaloolase sõnul olid tänased Eesti alad aastatel 1060-1130 Põhja-Euroopa üks rikkamaid piirkondi, kuna siit liikusid kaubad läänest Venemaa turule. Seetõttu käibisid erinevalt paljudest Euroopa piirkondadest Eesti aladel kõik mündid.
Leimus ütles, et muinasajal ja viikingiajal kasutati Eesti aladel raha, kuid see oli ilmselt kõigest üks kaup teiste kaupade hulgas ning raha ei mõtestatud nii, nagu tänapäeval.
Rahvusvaheline Ajaloo Selts tunnustas Ivar Leimust hiljuti oma iga-aastase aumedaliga.