/nginx/o/2009/07/08/204420t1hb14b.jpg)
On väga tähtis, et perevägivalla ohvrit aidata soovivad inimesed seda õigesti teevad, vastasel juhul läheb olukord ainult hullemaks, rõhutas Eesti Naiste Varjupaikade Liidu jurist Merle Albrant.
Jurist perevägivallast: kui abi tuleb valesti, siis ohvrit enam aidata ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases saates «Suud puhtaks» kerkis eksminister Marti Kuusiku juhtumi valguses üles küsimus, kuidas lahendada olukordi siis, kui probleemse pere kõik liikmed kinnitavad, et tegelikult on kõik korras.
Merle Albrant tõi saates välja, et väga oluline tegur ohvri abistamisel on tema hirm. «Need ohvrid on surmahirmus, neid jälitatakse, pannakse pealtkuulamisi, nende autode GPS-e jälgitakse, nende arvutites on jälitamist. Nad on kogu aeg täiesti teise poole kontrolli all. Nende pangakontod vaadatakse üle, peavad toidutšekid ette näitama. Nad on kogu aeg hirmul,» rõhutas Albrant.
Albranti sõnul näitab statistika, et kõige hullemad vägivallateod hakkavad peres toimuma siis, kui ohver hakkab olukorrast välja tulema. «Ta on terve elu olnud hirmu all, ta hakkab välja tulema, aga see hirm läheb veel suuremaks. Kõige raskem on see väljatulek. Ja kui neid ümbritsevad inimesed hakkavad valesti reageerima, siis see võib selle pere meile lukku panna järgmiseks viieks või kümneks aastaks,» selgitas saatekülaline.
«Kui abi tuleb valesti või tuleb mingi süüdimõistmisega või hukkamõistmisega, selle naise paikapanemisega, siis see naine sulgub ja seda peret me enam aidata ei saa,» lisas Albrant.