Pildid ja video: Tallinna Sadama eksjuhid astusid lõpuks kohtu ette

Harju maakohtus algas täna kohtuprotsess altkäemaksu võtmises ja rahapesus süüdistatavate Tallinna Sadama eksjuhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna üle.

Prokuratuur tahab anda Poola laevatehase juhi menetluse üle Poolale

Riigiprokurör Laura Feldmanis tegi taotluse anda kohtu all oleva Poola Remontowa laevatehase endise juhatuse liikme Jan Paszkowski menetlus üle Poola riigile. Riigiprokuratuur on saanud Poola Gdanski ringkonnaprokuratuurilt kinnituse, et ka Poolas on algatatud kriminaaluurimine, et selgitada, kas Remontowa laevatehase juhatuse liige Jan Paszkowski andis aastatel 2014-2015 Tallinna Sadama juhile Allan Kiilile altkäemaksu selle eest, et TS Laevad ostaks laevatehaselt kaks parvlaeva.

Riigiprokuratuuri abiprokurör Aare Pere selgitas istungil, et kriminaalmenetluse seadustik ei luba samas asjas kahe paralleelse menetluse läbiviimist. Pere sõnul toetab riigiprokuratuur uurimise üleandmist Poolale, kuna teadaolevalt ei seo Jan Paszkowskit Eestiga peale süüdistuses toodud altkäemaksuepisoodi midagi.

Kaitsja: loogiline on, et koos Paszkowskiga astuvad Poolas kohtu ette ka Kiil ja Promm

Jan Paszkowski kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna leiab, et Paszkowski menetluse üleandmine Poolale ei ole vastuvõetav, kuna süüdistuse järgi andis ta altkäemaksu isikule, kelle üle jätkuks kohtupidamine Eestis.

«Altkäemaksu ei saa anda iseendale, alati peab sellel olema vähemalt kaks osapoolt. Süüdistuse järgi andis Jan Paszkowski Toivo Prommi vahendusel Allan Kiilile altkäemaksu. Kuna kolm süüdistatavat on omavahel seotud, ei ole mõistlik lahendada asi nii, et Kiili ja Prommi süüasja arutatakse Eestis ja Jan Paszkowski üle Poolas. See võib tuua samas asjas kahes riigis  kaasa vastuolulised lahendid,» ütles Muna.

Kui Jan Paszkowski kriminaalmenetlus antaks Poolale üle, oleks Muna sõnul loogiline, et Poolas astuvad altkäemaksuepisoodi süüdistusega kohtu ette ka väidetav altkäemaksu saaja Allan Kiil ja väidetav vahendaja Toivo Promm.

Poola laevatehase direktori sõnul tuleb arvestada ka inimlikku momenti, kuna tema kaitsealune on hoolimata Poolas elamisest olnud alati kättesaadav Eesti uurijatele ja osalenud kõikidel kohtumenetluse protseduuridel.

«Kui ta on juba neli aastat kannatanud koormavat protsessi, on igati õigustatud, et ta kuuleks kohtuotsust Eestis. Poolas veniks protsess veelgi pikemaks, kuna seal satuks ta taas kohtueelse menetluse alla,» rääkis Muna.

Seetõttu tegi kaitsja kohtule ettepaneku mitte toetada Jan Paszkowski kriminaalmenetluse üleandmist Poolale.

Kaitsja lisas, et riigiprokuratuur soovib Jan Paszkowski menetlust Poolale üle anda pärast seda, kui prokurörid said teada, et kaitse taktika üks osa on rõhuda huvide konfliktile. Muna sõnul on Tallinna Sadama altkäemaksuafääri uurimisel huvide konflikt, kuna juhtunu uurivate asutuste vahel on huvide konflikt. Kaitsja viitas sellele, et riigi peaprokurör Lavly Perling ja kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Perling on abielus. 

Jan Paszkowski: ma ei tea minu suhtes Poolas algatatud kriminaalmenetlusest midagi

Gdanski Remontowa laevatehase direktor Jan Paszkowski ütles kohtuistungil, et ta saab aru prokuröri soovist anda tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus üle Poola Vabariigile, kuid ta ei saa aru prokuröri argumentidest.

Paszkowski ütles, et ta ei tea tema suhtes Poolas algatatud kriminaalmenetlusest midagi ja prokuröri sellealased väited tulevad talle üllatusena.

Poola kaitsja: Jan Paszkowskit pole Poolas üle kuulatud ja ta ei ole süüdistatav ega kahtlustatav

Jan Paszkowskit esindav Poola advokaat rääkis, et riigiprokuratuuri taotlus põhineb valedel eeldustel. Nimelt ei ole tema sõnul Poolas algatatud uurimist kellegi vastu. Kaitsja sõnul uurib Poola prokuratuur, kas kahe parvlaeva ostul Gdanski Remontowa laevatehasest esines altkäemaksu, kuid ühelegi isikule pole esitatud süüdistust või kahtlustust.

Ta lisas, et Poolas ei ole Jan Paszkowski ega ka ühtegi teist isikut kordagi üle kuulatud.

Ka Poola kaitsja väljendas arusaamatust, kuidas saab eraldada altkäemaksusüüdistuses üht osapoolt ja anda ta kohtu alla Poolas, kui sellel episoodil on väidetavalt kolm osapoolt – altkäemaksu andja Jan Paszkowski, altkäemaksu vahendaja Toivo Promm ja altkäemaksu saaja Allan Kiil.

Saal osutus süüdistatavate jaoks liiga väikeseks

Kuna protsessil on süüdistatavaid palju, selgus istungi alguses, et kõik süüalused ei mahu kohtusaali neile mõeldud kohtadele ära. Saali üks pool on mõeldud süüdistatavate ja teine süüdistaja ja kannatanute jaoks. Pärast mõningat segadust kolis osa süüdistatavaid koos oma kaitsjatega süüdistaja saalipoolele. Süüdistaja poolel istub ka Tallinna sadama eksjuht Allan Kiil.

Süüdistatavad Martin Paide, Eno Saar ja Sven Honga olid sunnitud ruumipuudusel istuma tunnistajate ja külaliste toolidele.

Istungi algus viibis üle 20 minuti. Kohtunik Kristina Väliste hoiatas saali jõudes kõiki, et nad oma arvuti toitejuhtmeid kontaktist välja ei tõmbaks, kuna IT-seadistuse tõttu võib see arvutile halvasti mõjuda.

Seepeale tõusis Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres ja ütles: «Süüdi.» «Vara veel,» ütles kolleeg ta selja tagant. Kerese sõnul pani ta oma arvuti juhtme teise pistikusse, kuna esimene oli liiga väike. «Mina ei saa selle eest vastutada, kuidas te arvuti nüüd käituma hakkab,» märkis kohtunik vastuseks.

Riigiprokuratuur süüdistab Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005–2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Kohtu all on ka Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted ASiga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kiil ja Kaljurand nõustusid süüdistuse järgi nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses.

Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Prokuratuur teatas aprilli lõpus, et teeb kõik endast oleneva selleks, et Tallinna Sadama kriminaalasi jõuaks kohtus tulemusliku lõpuni. Prokuratuur välistas, et menetlus lõpetatakse menetlustähtaja ületamise tõttu.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.