/nginx/o/2011/12/13/874840t1he543.jpg)
Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakonnas valmis audit «Detailplaneeringute menetlemine Tallinna linnaplaneerimise ametis», mille kohaselt vajab senine menetlemise kord mitmeid muudatusi.
Sisekontroll: Tallinna planeeringute menetlemise kord vajab muudatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna sisekontrolör Arvo Teder sõnas, et detailplaneeringute menetlemise kiirus ja läbipaistvus on oluline igale omavalitsusele. Paratamatult liiguvad investeeringud sinna, kus asjaajamine on selgem, arusaadavam ja kiirem. Ta toonitas, et detailplaneeringute menetlemine Tallinna linnas vajab muudatusi, muutmaks kogu protsess läbipaistvamaks, kontrollitavamaks ja avalikkusele arusaadavamaks.
Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on talle kui uuele juhile kompaktne, selge ja konkreetne hinnang ameti tööst äärmiselt vajalik ja tervitatav, sest planeeringute menetlemine vajab tõesti muutusi. «Enamik auditist tulnud ettepanekutest oli mul juba eelnevalt plaanis ellu viia. Leian, et tänased nõuded eskiisile algatamiseelses staadiumis on liialt põhjalikud ning oma olemuselt dubleerivad järgmist, detailplaneeringu menetlemise protsessi etappi. Eskiis peab näitama kavandatava hoone sobivust seda ümbritsevasse keskkonda, selles etapis ei ole näiteks alati tarvis nõuda kõiki tänaseid kooskõlastusi, mis järgmises etapis igal juhul võetakse,» ütles Hallik-Jürgenstein Raepressi vahendusel.
Teise olulise asjana tõi ta välja planeeringute menetlemise elektrooniliseks muutmise. Selle rakendumisel on kõigile asjaosalistele näha, mis etapis ja millises ametkonnas planeering hetkel on, kui palju aega on konkreetsetele toimingutele kulunud. Ära jääb vajadus dubleerivate paberkaustade järele, mis täna erinevates linna ametites liiguvad. Samal ajal saavad ühe planeeringuga tegeleda erinevad ametkonnad, tänu millele peaks vähenema läbivaatuste ja kooskõlastuste aeg.
«Planeerimismenetluse kiiremaks, läbipaistvamaks ja kontrollitavamaks muutmisel on äärmiselt oluline, et Tallinna planeeringute register võimaldaks detailplaneeringu elektroonilist menetlemist,» lisas Teder.
Linnaplaneerimise ametis on detailplaneeringute menetlemisel tähtis roll täita planeeringute läbivaatamise komisjonil, mille töökorraldus vajab auditeerijate hinnangul muutmist. Esmalt tuleb vaadata üle planeeringute läbivaatamise komisjoni koosseis eesmärgiga kaasata komisjoni töösse teiste kooskõlastusringis osalevate linna ametiasutuste esindajad.
Komisjoni otsused peavad sisekontrolli hinnangul olema motiveeritud, dokumenteeritud, otsuse kujunemine protokollist selgelt jälgitav ning komisjoni tegevus läbipaistev. «Lisaks aruteludele komisjonis tuleks ametil leida lisavõimalus munitsipaalmeedia kasutamiseks, et tekitada planeeringute üle sisulist arutelu. Planeeringu koostajale esitatavad märkused peavad olema üheselt mõistetavad ja kajastama linna kui terviku seisukohta,» leiab sisekontrolör.
Auditi tulemustest ja järeldustest johtuvalt kohustab linnavalitsus linnaplaneerimise ametit järgmise aasta 1. veebruariks ette valmistama Tallinna planeeringute registri põhimääruse muudatused ja 2. aprilliks linna ehitusmääruse muudatused.
Samuti tuleb moodustada töögrupp detailplaneeringu algatamise taotluste läbivaatamise ning detailplaneeringute eskiiside ja detailplaneeringute menetlemise korra ajakohastamiseks ning analüüsida miljööväärtuslike alade kehtestatud ulatuse mõistlikkust. Ühtlasi peab linnaplaneerimise amet võtma kasutusele vajalikud meetmed, et oleks tagatud detailplaneeringute ja nende eskiiside elektrooniline menetlemine.