/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/05/12137710t1h98b8.jpg)
Kui veel paar aastat tagasi puudusid Eestis peitvarad, mida sai täie kindlusega omaaegsete pronksitagavaradena tõlgendada, siis üsna hiljuti jõudis arheoloogideni lõpuks ka esimene Eestist leitud pronksikangidest koosnev metallivaru.
Arheoloogideni jõudis esimene Eestist leitud pronksitagavara (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et eelmisel aastal tõi hobiarheoloog muinsuskaitseametisse viis metallkangi. Mees oli need leidnud mõned aastad varem, kuid ei saanud toona aru, millega on tegemist.
Kangid tulid välja Lääne-Virumaa ranniku lähedalt Pedassaarest. Kiudsoo sõnul koosneb leid viiest lamekumera ristlõikega pronksikangist. Kangide kaal jääb vahemikku 63-165 grammi, neist kergeim on ilmselt pooleks raiutud. Kokku kaaluvad Pedassaarest leitud kangid umbes pool kilo. Lisaks leiti hiljuti Lääne-Virumaalt veel teinegi analoogne leid.
Kiudsoo sõnul on tegemist väga olulise leiuga. «Tegemist on esimese Eestist leitud pronksikangide tagavaraga,» ütles ta. Näiteks viikingiajast on seni leitud vaid üks väike pronksikang, mida saab kindlalt dateerida. Viikingiaegne leid tuli välja Rõuge linnuse kaevamistelt eelmise sajandi keskpaigas. Kiudsoo nentis, et üksikuid pronksikange on välja tulnud varemgi, kuid neid on tavaliselt väga raske dateerida.
Esialgse hinnangul kohaselt pärinevad äsja Eestis leitud pronksikangid 10-12 sajandist. Mis perioodi need aga tegelikult kuuluvad, näitab alles edaspidine uurimine. Kiudsoo sõnul on Lätist leitud neli aaret, mis sisaldavad kokku üle saja pronksikangi. Ka need leiud on pärit 10-12 sajandist.
«Uhtna aardeleid andis kinnitust oletusele, et Rooma pronksmünte kasutasid Eesti kohalikud meistrid 3-4. saj. pronksesemete valmistamiseks,» sõnas Kiudsoo. «Lääne-Virumaa leiud tõestavad, et pronksi toodi muinasaja lõpusajanditel Eestisse ka kangidena.»
Läänemere piirkonnas suurenes Rooma rauaaja teisel poolel ehk aastatel 200–450 siin piirkonnas pronksehte kandmine. «Pronksehted tulid moodi,» sõnas Kiudsoo. Arheoloogide hinnangul on eriti aastatest 300-400 pärit Eestist leitud pronksehete, olgu need siis sõled, käevõrud, ehtenõelad või oimuehted, seas palju kohalike vormide järgi valmistatud esemeid. Kiudsoo hinnangul on suurem osa Rooma rauaaja ehk aastate 50-450 Eesti esemeleidudest kohapeal valmistatud.
Samas pronksivalamise kohta napib Eestis arheoloogilist tõestusmaterjali ning Rooma rauaaja teise poole puhul puudub tõestusmaterjal sootuks. Nii on tiiglites ja valamisvormides leiduvaid materjalijääke uurinud arheoloog Ragnar Saage suutnud tuvastada üksnes neli Eestist avastatud tiiglikatket, mis võiksid pärineda ajavahemikust 500 eKr.–600 pKr.
2015. aastal leiti Uhnast suurim Eestist leitud Rooma müntide aare, mis koosnes 51 Rooma mündist, neljast sõrmusest, käevõrude katketest ja pronksrõngast. Kaks aastat hiljem tuvastasid materjaliteadlased, et Uhtnast leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane siin valmistatud pronksehete koostisele. Seega leidis kinnitust oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel hoopis toormetalli tagavarana ehk siis uute, kohalike ehete valmistamiseks.