/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/21/7333239t1he484.jpg)
Riigikogu kiusamisvaba kooli toetusrühm tuleb appi kiusamist vähendavatele organisatsioonidele.
Riigikogu toetusrühm tuleb appi kiusamist vähendavatele ühendustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus toimus reedel kiusamisvaba kooli toetusrühma esimene kokkusaamine, kui rahvusvahelise kiusamisvastase päeva eel anti ülevaade hetkeolukorrast ning arutleti, kuidas kiusamist edaspidi veelgi paremini vähendada. Riigikogu kiusamisvaba kooli toetusrühma esimees Maria Jufereva-Škuratovski tõdes kohtumise järel, et kiusamine on tõsine probleem, mille vastu võitlemisel ei tohi koolid jääda üksi.
«Statistika järgi kogeb kiusamist iga viies Eestis õpilane, kelle jaoks ei ole õppekeskkond vaimselt ega füüsiliselt turvaline. Eestis on kasutusel mitmeid abistavaid programme ning näiteks SA Kiusamisvaba Kool on juba kuue aasta jooksul pakkunud Eesti koolidele Soomes välja töötatud tõendus- ja teaduspõhist kiusamise vähendamise programmi KiVa. Kahjuks pole kõik koolid neist võimalusest teadlikud,» ütles Jufereva-Škuratovski.
Toetusrühma aseesimehe Katri Raigi sõnul on olukorra parandamiseks vaja suuremat koordineeritust.
«Peame veelgi enam kaasama kohalike omavalitsusi ning tegema koostööd ka koolijuhtidega. Lisaks on vaja edendada koolide ja lastevanemate koostööd, milleks napib koolil tihtipeale vahendeid. Ainult ühiste jõupingutustega on järgmiste aastatega võimalik jõuda Soome tasemeni, kus tõrjutuna tunneb end vaid iga kümnes õpilane või õpetaja, ehkki ka seda on palju,» märkis Raik.
Kohtumisel osalenud SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuhi Triin Toomesaare sõnul on nende unistus küll, et igas Eesti koolis kasutataks mõnda teadus- ja tõenduspõhist programmi kiusamise vähendamiseks, ent selleks on vajalik riigi ja omavalitsuste senisest strateegilisem ning märksa ulatuslikum tugi.
«KiVa programmi näitel saame öelda, et kiusamise all kannatamist ning kiusamiskäitumist on võimalik järjepidevalt vähendada. Samal ajal võiksime võtta aga sihiks, et järgneva 10 kuni 15 aastaga muutuks kiusuennetus ja tulemuslike sekkumisvõtete kasutamine Eesti koolide argipäeva loomulikuks osaks – et polekski enam vaja ühegi programmiga pidulikult liituda,» selgitas Toomesaar.
Lisaks võtsid kohtumisest osa Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante, Pae gümnaasiumi direktor Isabella Riitsaar ja psühholoog Viktoria Weinrank.