/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/10/11992793t1hebd7.jpg)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei rahuldanud reedel politseiniku tapmise eest eluaegset vangistust kandva Rome Kalda valimiskaebust.
Riigikohus ei rahuldanud Romeo Kalda valimiskaebust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalda esitas 3. aprillil vabariigi valimiskomisjonile e-kirjaga avalduse enda registreerimiseks üksikkandidaadina Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistel. Avaldus sisaldas taotlust vabastada ta kautsjoni tasumisest. Kalda esitatud dokumentides puudus kautsjoni tasumist tõendav maksekorraldus ja Kalda allkirjastatud kandideerimisavaldus.
Riigi valimisteenistus tegi 5. aprillil Kaldale ettepaneku kandideerimisdokumentides vigade parandamiseks, mispeale ta esitas 15. aprillil allkirjaga kandideerimisavalduse, kuid kautsjonit ei tasunud.
Vabariigi valimiskomisjon jättis 16. aprilli Kalda kandidaadina registreerimata. Valimiskomisjoni põhjenduste kohaselt ei vasta Kalda kui kohtu poolt süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev isik Euroopa Parlamendi liikmeks kandideerivale isikule esitatavatele nõuetele.
Teiseks ei ole Kalda komisjoni kinnitusel esitanud kautsjoni tasumist tõendavat maksekorralduse koopiat, mille puudumine on kandidaadi registreerimata jätmise aluseks.
Kalda esitas 19. aprillil vabariigi valimiskomisjoni kaudu riigikohtule kaebuse, milles palus tühistada vabariigi valimiskomisjoni otsus ja kohustada valimiskomisjoni kandma ta Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide nimekirja.
Kalda hinnangul on Euroopa Parlamendi valimise seadus vastuolus põhiseadusega, Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
Tema sõnul on riigisisesest seadusest tulenev vangide absoluutne valimis- ja kandideerimiskeeld selges vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning sellist vastuolu on Euroopa inimõiguste kohus tuvastanud juba aastaid.
Riigikohus nõustus vabariigi valimiskomisjoni otsusega täielikult ja jättis Kalda kaebuse rahuldamata.
Kalda sai politseiniku tapmise eest 1996. aastal surmanuhtluse, kuid Tallinna ringkonnakohus asendas selle 1997. aasta veebruaris jõustunud kriminaalkoodeksi muudatuse järel eluaegse vanglakaristusega.
Süüdistuse järgi haavas Kalda 1996. aasta 27. aprilli öösel tulevahetuses surmavalt teda korterivarguse järel jälitanud Lasnamäe politseikomissari Mart Laant.
Kalda oli hiljem kohtu all ka niinimetatud Murru vangla süüasjas, kus ta mõisteti süüdi mõrvale ässitamises ja piinamises ning talle mõistetud kaheksa-aastane vanglakaristus loeti kaetuks tema eluaegse vangistusega.