Mart Helme videointervjuus: ma ei ütle, et Marti Kuusiku kahtlustusest poleks pidanud kirjutama

Konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme sõnul pole ta kunagi öelnud, et ajakirjandus poleks pidanud ministrikohalt tagasi astunud Marti Kuusiku kohal lasuvast kahtlustusest kirjutama, kuid seda peaks tegema objektiivselt.

«Kirjutama peaks tasakaalustatult, mitte nii et kaks kolmandikku või kolm neljandikku artiklist maalivad kohutava sünge musta pildi, väidavad, et on kaks korda murtud käeluu ja et vägivald on olnud süstemaatiline ja kestnud aastaid. Ja siis pannakse lõppu paari reaga, et asjaosalised ise eitavad. See on tasakaalust väljas käsitlus, see on ristilööv ja süüdistav käsitlus ja see ei ole objektiivne käsitlus. See on see, mida ma ette heidan,» ütles Helme Postimehele.

Siseministri sõnul saanuks kajastada teemat objektiivselt, kirjutades, et on ilmunud süüdistajad, kes väidavad, et sellised asjad on juhtunud.

«On teada, et ta on käinud EMOs ja tal on diagnoositud käeluumõra või mis iganes tal seal oli, mitte käeluu murtud, nagu jälle liialdati värvi juurde pannes. Kui tuli uudis, et politsei ja prokuratuur algatavad ise uurimise, et süüdistuste paikapidavust kontrollida, poleks pidanud esitama seda nii, et politseil on juba kõik selge, politsei teab ja politseil on tunnistajad. Ei ole, kõik ei ole selge veel. Objektiivsust jääb väheks, see on minu pretensioon, mitte see, et sellest ei tohiks kirjutada,» ütles Helme.

Siseminister märkis, et kriminaalmenetlus algatati Kuusiku väidetava perevägivalla uurimiseks, kuna see on  kõrgendatud ühiskondliku huviga asi.

«Kui meil on väidetavalt aastas paarkümmend tuhat perevägivalla juhtumit, ma küll ei tea, kust see statistika võetud on. Kas me näeme, et algatatakse 20 000 kriminaalasja asjaolude selgitamiseks? Nii see ei käi ju. Sellest tuleb ka küsimus suurele ringile, miks mõnel puhul alustatakse kriminaalmenetlust ja mõnel puhul ei alustata. Aga ma ei taha jätta küll mingit muljet, et ma sekkun või mõjutan kuidagi. Ma esitan lihtsalt retoorilise küsimuse, Kuusiku puhul on arusaadav, et tegemist on kõrgendatud ühiskondliku huviga, kuna isik, kelle suhtes on need süüdistused esitatud, on avalikkuses hoopis teisel positsioonil kui kahel alkohoolikul, kes kuskil Kükametsas teineteist peksavad,» ütles Helme.

Siseminister nõustus, et poliitik peab avaliku elu tegelasena taluma rohkem kui tavakodanik. «Mina talun kogu aeg, me kõik näeme,» ütles ta.

Helme sõnul on president Kersti Kaljulaid kasutanud Marti Kuusiku väidetava perevägivallajuhtumi puhul topeltstandardeid.

«Ühele vägivallatsejale, naisepeksjale president andestab, kutsub üles, et andke talle andeks, teise puhul marsib riigikogu saalist välja. Siin on topeltstandardid, mis ei lähtu ratsionaalsusest ega seadustest, vaid emotsioonidest,» ütles Helme.

Siseminister viitas eelmise aasta veebruaris aset leidnud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva vastuvõtu kultuuriprogrammile, mille üks lavastajatest oli naiskolleegi suhtes vägivalda tarvitanud teatri NO99 juht Tiit Ojasoo.

Tookord saatis 104 aktivisti presidendile avaliku pöördumise, milles nad leidsid, et vägivada tarvitanud Ojasoo ei tohiks olla aastapäevaürituse kultuuriprogrammi lavastaja.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo ütles mullu detsembris, et võibki jääda arutlema küsimuse üle, kas eksinud inimene tuleb igaveseks ühiskondlikust elust välja lülitada.

«Tiit Ojasoo on korda saatnud teo, mis meie ühiskonna normidega kokku ei käi. Ta on ka selle eest vabandanud ja läbinud lepitusmenetluse ning selle küsimuse üle, kas eksinud inimene tuleb aktiivsest ühiskondlikust elust alatiseks välja lülitada, võibki ilmselt arutlema jääda lõplikule kokkuleppele jõudmata. Oleme selle üle ka kantseleis põhjalikult arutlenud ning usume, et ka raskele eksimusele võib järgneda uus algus, kui seda tunnistada ja sellest õppida. Ka see on osa inimlikkusest,» kommenteeris Riisalo mullu veebruaris.