Suur eurovalimiste graafik: Eestist pürib püünele 66 kandidaati

27. mail südaööl selguvad seitsme Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadiku nimed, praeguse seisuga saavad oma parlamendikohas kindlad olla kuus esimest.

Segaduse põhjustajaks on juba ligi kolm aastat Euroopat ärevuses hoidnud Ühendkuningriik, mille jäämises ELi või lahkumises puudub ikka veel selgus. Kindel on, et sarnaselt muu Euroopaga Ühendkuningriigis Euroopa Parlamenti valitakse ja vähemalt esimesel istungil 2. juulil on suures ringsaalis 751 värskelt valitud eurosaadikut. Kui Ühendkuningriik siiski lahkub EList, siis jääb saadikuid alles 705 ja Eesti saab ühe koha juurde.

Esimesed Eesti kodanikud saavad valimistel osalema hakata Eesti välisesindustes juba 11. mail. Ametlik e- ja eelhääletusperiood algab 16. mail ja kestab 22. maini. Valimispäev on Eestis traditsiooniliselt pühapäev, seekord 26. mai. Mõnedes ELi riikides valitakse juba alates 23. maist.

Sedelile võib ka nime kirjutada

Valimissüsteem on sarnane viis aastat tagasi toimunud valimistele. Eestist on üles seatud 66 kandidaati ja neid saavad valida 881 500 Eesti kodanikku Eestis, 84 500 välismaal elavat Eesti kodanikku ning selleks soovi avaldanud teiste EL riikide kodanikud. Praeguseks on neid 1600, mida on poolesaja võrra enam kui viis aastat tagasi.

Valimisnimekirjad on avatud, mis tähendab, et erakondade seatud järjekord ei mängi mandaatide omandamisel väga palju rolli, määrav on saadud häälte arv.

Erinevalt riigikogu valimistest võivad paberil hääletajad valimisteenistuse juhi Priit Vinkeli kinnitusel sedelile kirjutada nii kandidaadi numbri kui ka nime. Oluline on seejuures jälgida, et kirjutataks nii ees- kui ka perekonnanimi, sest mõnel kandidaadil on sama perekonnanimi.

Praegu on Ansipil asepresidendi tiitel, Eestist saadetav asendusvolinik ei pruugi saada asepresidendiks ning ei ole ka kindel, et ta saab endale Ansipilt päranduseks digivaldkonna.

Riigikogu valimistel selgusid tulemused põhimõtteliselt reaalajas, nii nagu jaoskonnad lugesid. Euroopa Parlamendi valimistel ei anta mitte ühtegi tulemust enne, kui on sulgunud viimase jaoskonna uks, mis asub Itaalias ja juhtub Eesti aja järgi täpselt südaöösel. Alates südaööst avalikustatakse siis nii Eesti tulemused kui ka enamuse ülejäänud Euroopa tulemused. Seda muidugi juhul, kui jaoskondade sulgemise ja südaöö vahelise aja jooksul hääled kokku jõutakse lugeda.

Esimene istung 2. juulil

Juunikuu kulub veel hääletustulemuste kinnitamiseks ning uue valitud Euroopa Parlamendi esimene istung toimub 2. juulil. Enne seda aga, tõenäoliselt mai lõpus või juuni alguses koguneb ülemkogu ning liikmesriigid valivad välja uue Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi.

Esimesel istungil valib uus europarlament endale spiikri ja asespiikrid. Praegu täidab spiikrirolli itaallane Antonio Tajani. Juba järgmisel istungil hääletab parlament Euroopa Komisjoni presidendi üle. Ametisse saamiseks on tal vaja saada vähemalt 376 saadiku toetus, mis eeldatavasti tähendab vähemalt kolme suure fraktsiooni tuge.

Eesti esindaja Euroopa Komisjonis Andrus Ansip kandideerib europarlamendi valimistel Reformierakonna nimekirjas ja osutub suure tõenäosusega valituks. Sellisel juhul peab oma volinikukohast loobuma. Eesti võib, aga ei pruugi seejärel saata komisjoni neljaks kuuks uut volinikku. Praegu on Ansipil asepresidendi tiitel, Eestist saadetav asendusvolinik ei pruugi saada asepresidendiks ning ei ole ka kindel, et ta saab endale Ansipilt päranduseks digivaldkonna.

Eesti euromeelsem kui Euroopa Liit keskmiselt

Eurobaromeeter uuris nii eelmise aasta septembris kui ka tänavu veebruaris-märtsis kodanike meelsust Euroopa Liidus olemise kohta. Uuringust selgus, et Eesti kodanikud on kuue protsendipunkti võrra euromeelsemad kui Euroopa Liidu kodaniku üldiselt. Samuti Euroopa Liidus olemise toetus viimase poole aastaga kuue protsendipunkti võrra tõusnud.