/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/01/08/114563t1hf765.jpg)
Kuna Eestisse soovib aina enam inimesi naasta, siis on migratsioonifond sunnitud vähendama siit lahkuvatele inimestele makstavat toetust.
Tagasitulijate suur hulk kahandab lahkujatele makstavat raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tagasitulemistoetuste arv järjest suureneb, siis lahkujate oma vähendab ja ega siit väga palju inimesi lahkuda ei taha,» rääkis Ede Teinbas migratsioonifondist Postimees.ee'le.
Tema sõnul on Eestist lahkujatele makstav toetus ligi poole väiksem kui siia tulijate oma.
«Meil on see raha n-ö ühes potis ja fondi poliitika on eelistada Eestisse tulijaid siit lahkujatele,» selgitas ta.
Keskmine remigreerumistoetuse summa eelmisel aastal oli 4 757 krooni, 2007. aastal oli see 7778 krooni. Kokku maksti väljarände toetusi 333 000 krooni ulatuses. Tunamullu oli see summa aga 879 000 krooni.
Teinbasi sõnul tulevad Eestisse tagasi peamiselt noored pered, siit kolivad aga ära vanad inimesed, kes on Eestis üksi jäänud ja asuvad elama oma välisriikides elavate sugulaste juurde.
Eelmisel aastal sai väljarändetoetust 70 välismaalast, 2007. aastal oli lahkumistoetuse saajad 113. Toetuse saanute hulgas oli 8 Nõukogude Liidu armee erusõjaväelast ja 4 väljasaadetavat.
Kõige enam toetusesaajaid kolis Venemaale, neid oli 53, kümme inimest asusid elama Ukrainasse.
Lisaks maksti Eestist lahkumiseks Euroopa Pagulasfondi ja siseministeeriumi kaasrahastusel toetust kahele varjupaigataotlejale.
Väljarändetoetusi saavad taotleda Eestis vähemalt viimased 10 aastat püsivalt elanud välismaalased, kes soovivad alaliselt elama asuda oma päritolumaale või mõnda muusse riiki.