Eestisse naasmise toetust taotleti Jeemenist ja Guineast

Eestisse tagasipöördujate arv kasvab iga aastaga. Foto: Caro / Scanpix

Eelmisel aasta sai Eestisse tagasipöördumise toetust 242 välisriigis elavat Eesti kodanikku või päritolu inimest, taotlusi laekus ka Jeeminist ja Guineast.

Mullu sai migratsioonifondilt Eestisse tagasipöördumiseks toetust 242 välisriigist naasnud eestlast ja Eesti kodanikku, seda on 98 inimese võrra rohkem kui 2007. aastal, teatas migratsioonifondi juht Ede Teinbas. Tunamullu soovis Eestisse tulekuks toetust saada 144 inimest.

Tagasipöördujad on enamasti noored pered, 242 tagasipöördujast 153 olid tööealised. Lapsi oli 68. Peamiselt soovitakse Eestisse tulla idapoolsetest riikidest, nende seas on esikohal Venemaa, kust on pärit 141 tagasipöördujat, sh Petserimaalt tulijaid oli 112.

Ukrainast tuli Eestisse 10 inimest, Soomest seitse ja Abhaasiast 6. «Paar Abhaasias elavat peret soovis Eestisse tulla pärast Vene-Gruusia konflikti,» rääkis Ede Teinbas detsembri lõpus Postimees.ee'le.

Eestlasi tuli koju aga ka sellistest kaugetest maadest nagu Jeemen ja Guinea.

Migratsioonifond maksis tagasipöördumistoetusteks välja kokku 1,9 miljonit krooni ja keskmine toetusesumma ühe inimese kohta oli mullu 7 882 krooni. Seda on pea poole vähem kui 2007. aastal, toona said tagasipöördujad ligi 14 000-kroonist toetust.

Teinbas selgitas Postimees.ee'le eelmise aasta lõpus, et kuna fondi rahalised võimalused pole suurenenud, aga soovijaid on aina enam, siis seetõttu tulebki makstavat summat vähendada.

Ta tõi näiteks 2005. aasta, kui Eestisse tulekuks sai toetust 12 inimest ja toetussumma küündis üle 16 000 krooni.

«On olnud juhuseid, kus lääne poolt tulijad loobuvad toetussummat kuuldes sellest, jättes selle idast tulijatele,» selgitas ta.

Lisaks rahalisele toetusele pakkus migratsioonifond osale tagasipöördujatest ka tasuta eesti keele ja ühiskonnaga kohanemise koolitust.

Toetust saavad taotleda need kaasmaalased, kes on rohkem kui 10 aastat väljaspool Eestit elanud või välisriigis sündinud.