/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/05/01/12075563t1hdd37.jpg)
Värskest üle-eestilisest tudengite uuringust selgub, et atraktiivsed on need tööandjad, kes usaldavad noori, on valmis muutusteks ning tegelevad tööandja turundusega.
Noored tööandjatele: täna olen ma sinu jaoks lumehelbeke, homme kujundan mina tööjõuturgu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku osales iga-aastases küsitluses üle 3100 tudengi ning vastajad andsid tööandjatele üle 1300 ettepaneku.
Uuringu korraldanud Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul on hea meel näha, et tudengid julgevad avaldada oma arvamust ja annavad tööandjatele tagasisidet. «Iga-aastase tudengite uuringu üks peamisi eesmärke ongi töötajaid ja tööandjaid üksteisele lähemale tuua,» ütles Evart. Ta lisab, et teadlik tööandja turundus hoiab oluliselt kokku kulusid ning aitab püsida konkurentsis. «Noortelt saadud tagasiside rakendamine on praegu üks parimaid võimalusi, kus tööandjatel on võimalus eristuda ning saavutada konkurentsieelis.»
Täna olen ma sinu jaoks lumehelbeke, homme kujundan mina tööjõuturgu
Kui meediamaastikul on palju meelehärmi tekitanud noorte suhtumist peegeldav termin «lumehelbeke», siis küsitlusele vastajate hinnangul on see täna paratamatus, et noored on õppinud end inimesena hindama.
«Lumehelbekeste põlvkonnaga võib olla raske toime tulla, kuid kahjuks või õnneks on see vähemalt lähema tuleviku paratamatus, et inimesed on õppinud ennast inimesena hindama ja ei olegi nõus enam sandikopikate eest ennast vigaseks rügama nagu meie vanemate ja nende eelkäijate põlvkonnad.»
«Muutusi on vaja, et ühiskond areneks maailmatasandil. See, et meie, noored, ei lase endale pähe istuda ei tee meid lumehelbekesteks. Me teame oma võimeid ning väärime ka selle eest häid töötingimusi ning palka.»
Uuringule vastajad julgustavad tööle võtma ka vähese kogemusega äsja koolist tulnud noori ning erivajadusega inimesi, sest just nemad kujundavad tööturgu juba loetud aastate pärast.
«Riskige ja võtke noori inimesi tööle. Neid on võimalik suunata, õpetada ning voolida endale vajalikud töötajad.»
«Soovitan võtta tööle ka erivajadusega inimesi. Nad võivad küll teha asju teistest erinevalt, näiteks kasutades spetsiaalseid abivahendeid. Kui aga rääkida kandidaadiga ning otsida koos sobivaid lahendusi, siis saab ta kindlasti oma võimaluste piires hakkama teistega võrdselt.»
«Noori, kes alles õpivad või tulevad koolist, ei tasu karta. Muidugi on nende kogemused oluliselt väiksemad, kuid samas on nad väga õpihimulised ja valmis uusi teadmisi ja oskusi omandama. Lisaks on noortel palju ideid ja nende piiramine tekitabki vaid trotsi ja konflikte. Avatus ja vabadus uute ideede rakendamiseks on oluline ka organisatsiooni arengu jaoks.»
«Noorte kätes on Eesti tulevik. Mida varem neid õigele teele suunata, seda parem.»
Töötaja areng ja lojaalsus käivad käsikäes
Uuringust selgus, et kõige olulisemaks peavad tudengid uuele töökohale kandideerimisel võimalust organisatsiooni sees areneda (96%). Töötajale loodud arenguvõimalused ja lojaalsus ettevõtte vastu on noorte hinnangul tihedalt seotud.
«Kui soovite olla noortele atraktiivne tööandja, ei piisa vaid mugavast tööst ja palganumbrist. Sellises vanuses on aina enam muutumas tähtsamaks võimalused enesearendamiseks ja karjääriredelil edasi pürgimiseks. Kui ambitsioonikas töötaja tunneb, et praegusel ametikohal ta ei kasva ega arene, siis muutubki ta õnnetuks ning lojaalsust firma vastu ei tasuks loota.»
«Tööandja, palun ära otsi täiuslike oskustega töötajat. Pigista silm kinni vähemtähtsate aspektide juures (näiteks oskused, mida saab muuta ja arendada) ning otsi seemet, kelle põhiväärtused sulle sobivad ja kes kasvab heas töökeskkonnas võimsaks puuks.»
Eesti organisatsioonid näevad väikeses konnatiigis vaid oma vesiroosi lehekese servani
Tööandjatele tehtud ettepanekutest selgus, et noored ootaksid juhtidelt rohkem julgust leida iga töötaja sisemist talenti.
«Mul on tugev välisorganisatsioonide kogemus ja selle pealt on sageli näha, et Eesti organisatsioon elab oma pisikeses konnatiigis ja näeb ainult oma vesiroosi lehekese servani. Kui oleks vaid rohkem neid juhte, kes võtaksid eesmärgiks oma inimeste talendid üles leida, ei paneks pahaks proovida oma töötajaid organisatsioonis ringi liigutada, anda neile ülesandeid, mis toovad nii ettevõttele rohkem kasu kui ka töötajatele rohkem rõõmu. Sellest tuleb tegutsemisind ja töörõõm!»
Tööandja, ka sina pead end reklaamima
Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul on edukad need ettevõtted, kes oskavad kõnetada õiget sihtrühma nende jaoks oluliste sõnumitega: «Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem, et tööandja ja tulevase töötaja ootused ja soovid ühtiksid,» sõnas ta. Ka tööandjatele tehtud ettepanekutes pöörasid tudengid tähelepanu tööandja turunduse olulisusele.
«Tööandjad peavad mõistma, et mitte ainult tööle kandideeriv inimene ei pea ennast ja oma oskusi neile müüma, vaid ka nemad peavad seda samamoodi tegema. Väga palju on Eesti tööturul suhtumist, kus eeldatakse, et töötaja peaks olema tänulik juba ainuüksi võimaluse eest ühes või teises firmas töötamast. Tegelikult see ei ole nii, firmad peaksid ka ennast proovima töövestlusel tulevasele potentsiaalsele töötajale maha müüa.»