Vastuseis eesti keelele vene koolides kasvas

Vene koolireformi usuvad eelkõige noored ise. Foto: graafika: Alari Paluots

Mitte-eestlaste suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse gümnaasiumis on võrreldes kolme aasta tagusega, kui üleminek alles algas, muutunud veelgi negatiivsemaks.

Novembris korraldatud Emori uuringu järgi leiab vaid üks protsent 800 vastajast, et üleminekuga on sujuvalt hakkama saadud, ja 63 protsenti on veendunud, et üleminekuga ei tulda toime.

Õpilased usuvad reformi rohkem kui nende vanemad. Pooled õpilastest, keda üleminek otseselt puudutab, usuvad, et suure muudatusega saadakse vaatamata raskustele hakkama. Täiskasvanutest on sama optimistlikud vähem kui veerand vastanutest.

Hirmud on liiga suured

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar ei olnud uurimistulemuste üle üllatunud. «Kui eelmine küsitlus 2008. aasta algul läbi viidi, oli ainuke kohustuslik eestikeelne aine eesti kirjandus, mida paljudes koolides ka varem eesti keeles õpetati,» ütles Käosaar. «Sisulist üleminekut polnud siis veel toimunud,» tõdes ta.

Käosaar nentis, et küllap oli paljudel tollal veel lootus, et üleminekut tegelikult ikka ei toimu või midagi muudetakse. Nüüd tuleb gümnaasiumis eesti keeles õppida 60 protsenti ainetest.

Käosaar käis sügisel venekeelsetes koolides olukorda uurimas ja väidab oma kogemuse põhjal, et koolid saavad muudatustega hakkama paremini, kui kõrvalt võib paista. Samas tunnistas ta, et raskusi on. «Uuringust ilmnev suhtumine näitab, et ei usuta oma koolidesse ega sellesse, et keeleoskus kasu toob,» tõdes ministeeriumiametnik, kes on üle kümne aasta olnud seotud eestikeelse õppega vene koolides.

Selgus, et enamik venekeelsetest inimestest arvab, et eesti keeles õppides jäävad õpilaste teadmised lünklikuks, see tekitab neis lisapingeid ega arenda mõtlemist ja loovust. Kui 2008. aastal leidis 72 protsenti vastanutest, et reform on ilmselt kogu eesti ühiskonnale kasulik, siis nüüd usub seda 53 protsenti vastanutest.

Üle poole leiab siiski, et üleminek eesti keelele suurendab õpilaste konkurentsivõimet tööturul ja avardab edasiõppimisvõimalusi.

Käosaare sõnul on kõige positiivsem uuringu tulemustest see, et noored ise on kõigile küsimustele vastates positiivsema hoiakuga. «Nad väidavad, et nende eesti keele tase on paranenud ja rohkem kui õpilastele valmistab üleminek raskusi õpetajatele,» lausus Käosaar.

Keeleoskus paraneb

Uuring näitab paljude soovi, et eestikeelne õpe võiks alata juba varem kui gümnaasiumis, ja kolm neljandikku vastajaist peab vajalikuks suurendada eesti keele õpet lasteaedades.

Käosaar meenutas, et 2000. aastal, kui alustati keelekümblusega, oli sellele suur vastuseis. Räägiti, et ei tohi lõhkuda varases koolieas laste identiteeti ja kõigepealt peaks lastele ikka nende emakeele selgeks õpetama.

«Kogemus nii meil kui maailmas näitab, et keeleõpe ei lõhu nooremas eas identiteeti, vaid mõjub pigem positiivselt,» ütles Käosaar.

Kolme aastaga on uuringu põhjal kasvanud eesti keele oskajate hulk nii noorte kui vanemate seas. Õpilaste seas on keeleoskajate hulk kasvanud 71 protsendilt koguni 87 protsendile, mida võib seostada ka eestikeelsele aineõppele üleminekuga.

Käosaare sõnul annab uuring ülevaate inimeste emotsioonidest ja suhtumisest, reformi sisuline õnnestumine või ebaõnnestumine selgub alles õpitulemuste põhjal. Sinna läheb aga veel aastaid aega.