/nginx/o/2011/12/11/871268t1hfde3.jpg)
Keskkonnaministeeriumi ametnikud allusid tõenäoliselt laevanduse lobigruppide survele ja jätsid täitmata oma lubaduse vähendada eutrofeerumist ehk Eesti veekogude rikastumist taimede toitainetega, kirjutas Nils Niitra eilses Postimehes.
Ministeerium allus laevaomanike lobile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe süüdistab keskkonnaministeeriumit tüssamises ja toob välja, et Läänemere reostuse vähendamine ja selle nimel Helsingi Komisjoniga (Helcom) koostöö tegemine on kirjas ka Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes, kus muuhulgas räägitakse eutrofeerumise vähendamisest. See põhjustab sinivetikate vohamist meie randades ja kallaste roostumist.
Piirimäe hinnangul on kõige lihtsam vähendada eutrofeerumist laevadelt merre erituvate lämmastikoksiidide emissiooni kahandamisega 80 protsendi võrra. Kogu Läänemere lämmastikureostusest teeb see neli protsenti ning see pole üldse pisku.
Vaidlus keskendub tehnoloogiatele, mida laevnikud peavad endale muretsema selleks, et laevad ei saastaks enam merd. Piirimäe sõnul ei ole need iseenesest üle mõistuse kallid – laevades tuleks kasutada puhtamaid kütuseid ja paremat kütuse põletamise tehnoloogiat.
Hiljaaegu vastaski keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku kohusetäitja Silver Vahtra oma kirjas Eestimaa Looduse Fondile otsesõnu, et Eesti toetab Helsingis Läänemere koostöökoja Helcom läinud nädalal toimunud koosolekul lämmastikoksiidide kahandamise meetmeid.
«Oleme teadlikud, et meretransport põhjustab neli protsenti merre kanduvast lämmastikukoormusest,» teatas ametnik. «Eesti delegatsioon teeb ettepaneku, et NECA (lämmastikoksiidide heite piiramise ala – toim) kehtima hakkamine ei oleks fikseeritud konkreetse aastaga, vaid selleks oleks ajaline ettevalmistav periood, näiteks 4–5 aastat NECA ala heakskiitmise hetkest Rahvusvahelises Merendusorganisatsioonis.»
Muudatused puudutaks uute laevade ehitamist.
Selline lahendus sobis ka Eestimaa Looduse Fondile ja Piirimäele. Paraku murdis keskkonnaministeerium oma lubadust ja Vahtra poolt sõna-sõnalt lubatud ettepanek jäi viimasel koostööorganisatsiooni kohtumisel 5. ja 6. detsembril tegelikkuses tegemata.
Piirimäe hinnangul võib sõnamurdmise põhjuseid olla vaid kaks: esiteks võib see olla ametnike laiskus, teiseks aga laevandusettevõtjate tugev lobi ministeeriumides. Ametnikud ei tee saladust, et on suhelnud seoses lämmastikoksiidide vähendamise plaaniga laevandusettevõtjatega, kes on uutele piirangutele vastu.
Eestimaa Looduse Fondile lubadusi jaganud Silver Vahtra keskkonnaministeeriumist on uutes kommentaarides märksa tagasihoidlikum. «Eestil on olnud Läänemere kuulutamisel lämmastikoksiidide heite piiramise alaks ettevaatlik seisukoht,» ütleb ta ja viitab, et pragune lämmastikheite vähendamise tehnoloogia on veel poolik. Vahtra lisab, et küsimus on selles, millise surve alla pannakse Eesti laevastik sellelt uusi kulutusi nõudes.
Eesti Laevaomanike Liidu peasekretäri Enn Kreemi sõnul tekib küsimus, kuidas säilitada siinsete laevafirmade konkurentsivõimet ja kes katab uute tehnoloogiate puhul kulud.