Naiste tugikeskuse tegevjuht: Kuusik kasutab kõiki vägivallatsejale omaseid argumente ja võtteid

Pille Tsopp-Pagan Foto: Erakogu

MTÜ Naiste tugi- ja teabekeskuse tegevjuht ning ühenduse «Euroopa naised vägivalla vastu» president Pille Tsopp-Pagan selgitas, millises seisus on koduvägivalla all kannatanud naine ja kuidas vägivallatseja suudab teise inimesega manipuleerida.  

Pille Tsopp-Pagan rääkis Postimehele, et perevägivallavormidest eristatakse nelja põhilist: vaimne ehk psühholoogiline, majanduslik, seksuaalne, füüsiline vägivald. Nendest kõige keerulisem on ära tunda psühholoogilist, majanduslikku vägivalda aga ei pruugigi märgata. Kui on olemas füüsiline vägivald, käib sellega kaasas ka vaimne vägivald.

Millest saab alguse koduvägivald?

See saab alguse väga väikestest sammudest. Enamasti on see naine (ütleme 95 protsenti juhtudest), kes läheb suhtesse, kus on algusest hästi soojad suhted ning palju tähelepanu. Ohu märgiks saavad sellised laused nagu «sa oled mu elu keskpunkt», «sa oled ainus mu elus», «sinu nimel ma elan» – see peaks olema noorele neiule ohu märk. Ma ütleksin, et see on tüdrukutele märguandeks, et tuleb joosta! Kui mehel ei ole mitte ühtegi teist punkti, millele keskenduda, on see otsene oht naise jaoks. Edasi tulevad suuremad sammud, mille käigus räägitakse, et naise sõbrannad on halvad ega sobi talle. Järgmiseks võetakse ette vanemad ja sugulased, kes vaatavat mehele viltu ega sallivat teda.  Ja nii lõpetab naine suhtlemise, kuni selle punktini, mil ta on üksi. Nii ta ei saagi minna kellegi juurde rääkima.

Kas naine tunneb ennast süüdi?

Väga. Ta tunneb ennast alati süüdi ja vägivallatseja teeb kindlasti kõik selleks, et naine ennast süüdi tunneks.

Kui naine tunneb ennast süüdi, siis miks ta jääb selle inimese kõrvale?

Sellepärast, et see inimene teeb ühtlasi ka selgeks, et tema on ainus inimene, kes naisest hoolib. Mees on ainukene, kes temast hoolib ja teda hinge põhjani armastab. Kui sul on lapsed, siis oled väga halb ema ning võib-olla ütleb mees ka seda, et tapab enda ära või teeb liiga kellelegi lähedastest. On juhuseid, kus vägivaldne mees tapab koera ära. Kuid jah, vägivallatsejad ähvardavad neid.

Eile ilmusid artiklid seoses ministri vägivallakahtlustusega. Kas see tundus reaalne juhtum või väljamõeldis?

Lugesin artiklit ja vaatasin «Ringvaate» intervjuud, kus oli väga selgelt näha, et see mees kasutab kõiki argumente ja kõiki võtteid, mida vägivallatseja kasutab enesekaitseks. Kuni selleni, et ta on ise rünnakute ohver. Meie psühholoogid vaatasid intervjuud eksperdi pilguga ja jälgisid, kuidas see mees vastas küsimustele: milline oli tema kehakeel,  kuidas ta vastab ja käitub. Meie jaoks on see mees kindlasti süüdi! See, et naine ütleb ei, on täiesti loomulik.

Mida tunneb naine, kes tuleb vaikselt vägivaldsest suhtest välja ja siis tuleb kõne mõjukalt mehelt ja ta töökaaslastelt?

Ma toon võrdluse. Kui kõige kõvem koolikiusaja helistab koos direktori ja isaga kiusatavale ja küsib talt: «No tunnista nüüd, kas ma peksin sind? Olen kunagi sulle midagi teinud?» Kuidas sellele küsimusele vastab kiusatav?

Minu arvates on see järjekordne ohvristamine ja kõige kõrgemal tasemel. See naine mõtles enne, et saaks vaikselt ära kaduda ja unustada. Ohvrid tavaliselt soovivad elada rahulikult oma elu edasi. Abikaasa on tiritud sellisesse seisu, kus ta tunneb ennast erakordselt halvasti ja me ei saa teda aidata.

Eesti Ekspressi artiklis oli viis allikat, kes kõik teadsid n-ö avalikku saladust, kuid ei otsinud inimese jaoks abi. Miks kõrvalised isikud ei otsi ise abi?

Hästi tihti on olnud naistel kaitsereaktsioon. On olnud juhtumeid, et minnakse tänaval vahele, kui mees peksab naist. Inimene, kes läks vahele, saab aga naiselt pahandada: «Mine ära, see on pere asi.» Või ei ole kõrvaltvaatajad julgenud vastanduda.

Eriti märkimisväärne on see, et tegemist on  pikalt võimupositsioonil olnud mehega, kes on oma piirkonnas olnud võimukates ametites. See on hästi tavaline. Praegune juhtum ei ole seotud sellega, et joodikust mees peksab joodikust naist palgapäeval. Hästi palju on seda, et on võimukas mees, kes vaatab silma ja küsib, et kas te tõesti usute. Ei usu, sest süütuse presumptsioon on meil olemas. Mõnikord on see hea, aga praegusel juhul on neid märke liiga palju.

Me teame oma allikatest, et see on nii olnud juba 10 aastat.

Millised emotsioonid valdavad abikaasat? Kas tal on häbi?

Tal on väga häbi. Et asi ei läheks hullemaks, sest ta on ikkagi mehe kontrolli all, teeb ta kõike selleks, et tühistada taolise sisuga süüdistused.

Kas on võimalik, et Kuusik siiani kontrollib igat ta sammu?

Loomulikult. See võimalus on täiesti olemas.

Kui naisel on häbitunne ja ta teeb kõike, et maha laita ja öelda, et seda pole olnud, siis millal võib tulla see olukord, kus ta ütleb: «Nii on tõesti olnud»?

Kui tuleb välja, et lapsed on olnud kannatajad, siis võivad emad sellel hetkel murduda või järele anda. Enda pärast nad ei teeks midagi, aga kui nad näevad, et nende lastega on halvasti. Me varjupaikades ei survesta naisi midagi tegema. Sellepärast, et neid on halvas suhtes terve aeg survestatud. Me julgustame neid iseenda otsuseid tegema. Kui aga naine pendeldab kodu ja varjupaiga vahet, sest kodus on lapsed, siis me ütleme (viimasel juhul) naisele, et laste pärast tuleb tegutseda. Naine tunneb ennast alati süüdi selles olukorras. Kõik, kes varjupaika sisse astuvad, ütlevad alati, et nad on süüdi.

Kaua läheb aega, mil naised lõpetavad enda süüdistamise?

Võib minna aastaid, ta võibki jääda ennast süüdi tundma. Ta saab elada oma elu edasi, aga süütunne võib jääda elu lõpuni. Me üritame teha kõike, et ükski naine ei tunneks varjupaigast lahkudes, et ta on süüdi. Et see kõik, mille sees nad olid – võim, kontroll, manipulatsioon –  ei olnud nende põhjustatud, vaid selle põhjus on vägivallatseja. Kui see teadmine on sügavale sisse juurdunud, siis seda ei saa välja, aga sellega võib õppida elama.

Kui Sa oled kogenud füüsilist, vaimset ja/või seksuaalset vägivalda, võid helistada üleriigilisel lühinumbril 116006. Lugemismaterjali saab leida siit: www.naistetugi.ee