Eesti 200 aseesimees: ministrite käitumine oli täiesti vastuvõetamatu

Uus valitsus andis esmaspäeval riigikogu ees ametivande. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti 200 aseesimehe, tervishoiueksperdi Liina Normeti sõnul oli peaministri ja mitme teise ministri käitumine ennekuulmatu, kui vastab tõele, et nad esmaspäeval helistasid vägivallakahtluse alla langenud välismajandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusiku eksnaisele ja pärisid, kas viimane on kogenud perevägivalda. 

«Isegi kui see naine on ohver, siis kindlasti ei tunnista selline haavatav inimene Eesti poliitika tippkahurväele telefoni teel mitte midagi. Kui see naine tõesti on ohver, siis pärast eilset on ta veel sügavamal augus kui enne,» rääkis Normet teisipäeval.

Tema sõnul peab kriminaaluurimine selgitama, mis selles peres täpselt juhtunud on, kuid peaministri selline sekkumine on lubamatu. «Ma soovin siiralt sellele naisele jõudu, kuna igatepidi on ta pandud väga halba olukorda, kus terve Eesti vaatab tema poole. Kuid kahjuks on selliseid naisi meil Eestis väga palju,» tõdes Normet. 

Tema sõnul on ta kokku puutunud juhtumiga, kus 15-aastane tüdruk pöördus koheselt pärast vägistamist oma sõprade poole abi saamiseks. «Noored tahtsid helistada politseisse, kuid tekkis kahtlus, et kuna oli öö ning noor oli pärast lubatud aega ise väljas, siis jääb tüdruk ise süüdi. Seekord jäigi avaldus politseile tegemata. Kui palju neid juhtumeid tegelikult on, ei tea keegi,» arutles Normet.

Tema sõnul vägivalda kas ignoreeritakse, häbenetakse või loomulikult kardetakse. «Naised kirjeldavad hiljem, et vägivaldsest suhtest väljumine tundus võimatu. Alles kuid või aastaid hiljem saadakse aru, kui millises suhtes nad tegelikult elasid. Ka minu lähedane kannatas aastaid vägivaldse mehe käes, süüdistades ennast ja jäi mehe juurde laste pärast. See on hirm, kuidas üksi hakkama saada, kuidas oma laste eest hoolitseda, tihti kardetakse ka oma elu pärast. Ja nii need vägivaldsed aastad lähevad,» märkis Normet. 

Tsahkna: valitsuse sõnum on, et naise koht on pliidi ja rusika vahel 

Ametisse astunud valitsuskoalitsioon kehtestas eile mitu olulist sümbolväärtusega sõnumit. Lootus, et EKRE valitsusse minnes muutub, oli lollide lohutus, kirjutas oma sotsiaalmeedia seinal endine sotsiaal- ja kaitseminister, Eesti 200 poliitik Margus Tsahkna.  

«Naise koht on pliidi ja rusika vahel» on esimene sümbol-sõnum, mis pärast EKREIKE abordikeelustamise arutelu koalitsioonikõnelustel on langenud eriti viljakale pinnasele. Ratasest oleks olnud tark Kuusikut mitte ministriks nimetada, kuni asjaolud on lõplikult selged. Lähisuhtevägivalla juhtumites on see eriti keeruline, kuid poliitika ongi sellepärast keeruline ning ebaõiglane, kuna see ka peab välja nägema aus, mitte ainult juriidiliselt korrektne. 

Teine, väga tugev sümboolne sõnum on «Eesti ei kuulu Euroopa Liitu». Riigikogu esimees Henn Põlluaas käskis eemaldada Riigikogu Valgest saalist Euroopa Liidu lipud. Riigi teine mees, kõrgema võimu kandja juht andis selge, strateegise sõnumi, mille taustal ametisse astunud valitsus oma esimese ühispildi tegi. 

Kui Keskerakond 2016. aastal valitsusse läks, lasus neil venemeelsuse taak ning jälgiti eriti hoolikalt iga sõna, mis puudutab Eesti senist kaitse- ja välispoliitilise liini jätkamist. Minister Mihhail Korb lahkus ametist ööpäevaga pärast seda, kui ta kuskil Haapsalu keldris toimunud pensionäride koosolekul kahtles, kas Eesti peaks olema NATO liige või võtma eeskuju Soomest. Juriidiliselt ei olnud põhjust ametist lahkumiseks, tegu polnud ju ka mitte kaitse -või välisministri avaldusega. Kuid siis väljendasin ka mina koalitsioonipartneri ning kaitseministrina, et sellise avalduse teinud minister ei saa valtsuses jätkata. Strateegiline sõnum valitsuse poolt oli, et NATO lliikmelisuses kahtlemisel ei ole kohta valitsuses. 

Valitsusel on nüüd valida, kas need sõnumid «Naise koht on pliidi ja rusika vahel» ja «Eesti ei kuulu Euroopa Liitu» jäävad kehtima ning saadavad kogu Eestit veel järgmised aastad või vabastatakse minister Kuusik ametist ning viiakse Euroopa Liidu lipp tagasi Valgesse saali. 

Paratamatult on valikvõti Jüri Ratase taskus. Ja valik ka koalitsioonpartneritele, kas alistutakse vaikselt ning peitutakse juriidilise korrektsuse taha või antakse ühiskonnale tugevad strateegilsed sõnumid.

Nüüd on koht, kus «head mehed» valitsuses peavad selja sirgu lööma, et kurjus võidule ei pääseks.