/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2019/04/18/11960429t1h2be2.jpg)
Pühapäevase seisuga on päästeameti andmetel olnud 650 metsa- ja maastikutulekahju, millest 427 on olnud kulupõlengud.
Tänavu kevadel on olnud 650 metsa- ja maastikutulekahju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuivade ilmade saabumisega on tulnud päästjatel põlenguid kustutada praktiliselt iga päev. «Tõsi, nädalavahetuseti on põlenguid siiski mõnevõrra rohkem,» lausus päästeameti pressiesindaja.
Aprillikuus on puhkepäevadel olnud keskmiselt 28 ja tööpäevadel keskmiselt 21 tulekahju.
«Seirame olukorda ülima tähelepanelikkusega ning vajadusel kuulutame välja suure tuleohuga aja, mis toob kaasa metsas lahtise tule tegemise, suitsetamise ja grillimise keelu,» kommenteeris päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Päästetöö osakonna ekspert Kaarel Langemets ütles Postimehele, et kuna Eestis on suur osa maastikust turbasel pinnal, sealhulgas ka metsaalused, siis tuli võib liikuda kuival ajal sügavuti maa sisse. «Tihti tuleb liikuda meetrite või lausa sentimeetrite kaupa pinnast läbi loputades. Ja ka siis võivad märkamatuks jääda tulekolded, mis asuvad sügaval maa sees,» sõnas Langemets.
«Lähiminevikust on näide, kus Vikipalus kustutasime pinnast oma kindlas töölõigus ja kui mingi hetk tundus, et osal lõigust on piir peal, siis hommikul tööd jätkates tõusis ikka siin ja seal juba kustutud kohtadest suitsu ja tööd tuli samas kohas uuesti alustada,» ütles Kaarel Langemets.